Mitte keegi ei sünni murdjaks!

«Torm»: väikese tüdruku ja koguka koera sõprus. Foto: Kaader filmist

Kinobuss, mis «Tormi» («Myrsky») levitab, kuulutab, et tegu on 2008. aasta Euroopa parima lastefilmiga.

See on eksitav reklaam. «Torm» võitis küll Saksa rahvusvahelisel laste- ja noortefilmide festivalil Schlingel – ei kuulu isegi Euroopa lastefilmifestivalide koorekihti – Euroopa-nimelise lastefilmiauhinna, aga see ei tähenda kohe maailmajao parimat. Nii nagu ka PÖFFi võidufilm ei ole aasta parim Euraasia film.

See selleks. Filmil enesel pole viga midagi. Kui kõrvale jätta puine dublaaž, kohatine siirupisus, igavad täiskasvanud ja paar süžeelist auku, võiks soomlanna Kaisa Rastimo («Heinakübar ja Viltsuss») teost isegi tähelepanuväärseks nimetada. Seda just tõsise ja huvitava lähiajaloolis-poliitilise tausta tõttu, mis ühe lastefilmi puhul on üsna harv.

Jutt käib nn Stalini koertest – ovtšarkadest ehk hiiglaslikku kasvu Kaukaasia lambakoertest, kelle Nõukogude režiim dresseeris vangilaagreid valvama ja kelle suurepäraseid karjakoera instinkte kasutati ära ka üle Berliini müüri ronijate tabamiseks. Kui müür langes, kaotasid ovtšarkad oma funktsiooni ja enamik neist hukati.

Ühe sellise Ida-Berliini valvekoera kutsika toob müüri varisemise aegu Saksamaal viibiv soome pereisa koju, pikemalt mõtlemata, lihtsalt heast südamest – ja Tormist saab tema tütre, seitsmeaastase Kullakese (Ronja Arvilommi toredas kehastuses) parim sõber.

Paraku kasvab koer iga päevaga kogukamaks, ei allu kellelegi teisele peale tüdruku ja tema vallatused tekitavad üha enam probleeme, nii kodus, koolis kui ka tänaval, kõik õnneks küll humoorika alatooniga. Lõpuks otsustab perekond koera tõu, päritolu ja identiteedi välja selgitada – tulemus on pehmelt öeldes mõtlemapanev.

Film ei sunni tänuväärselt arutlema mitte ainult selle üle, milline vastutus koera võtmise, õpetamise ja kasvatamise eest inimesel lasub või kus on tema õige kodu, vaid toob väikese vaatajani ka arusaama ühe režiimi kurjusest – ei saa ju hea olla see, mis/kes teeb koerast inimese vaenlase! 

Mõistagi leiab vägisi kontrolli alt väljuma kippuv olukord filmi lõpuks, nagu kord ja kohus, ka lahenduse. Torm naaseb oma juurte juurde, sinna, kus on tema päriskodu, tegevuse juurde, milleks ta on aretatud. Tõesti, mitte keegi pole murdjaks sündinud!

Uus film kinolevis

«Torm»

Režissöör Kaisa Rastimo

Soome 2008

11. septembrist Tallinnas Sõpruse kinos ja Kinobussi vahendusel üle Eesti