/nginx/o/2009/09/15/235710t1hfaa9.jpg)
Arheoloogide sõnul oli Briti saarte eelajaloolistel inimestel oma navigeerimissüsteem.
Eelajaloolised inimesed kasutasid navigeerimissüsteemi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased jätkasid, et kiviaja inimesed kasutasid maastikus orienteerumiseks künkaid ja mägesid ning neile rajatud ehitisi, kirjutab The Telegraph.
Neid maamärke on tänapäeval näha veel nii Lõuna-Inglismaal kui ka Walesis. Kuulsaimad neist on Stonehenge ja The Mount.
Uurijate arvates rajati ehitised nii, et need moodustaksid võrdhaarse kolmnurga. Paljude selliste kolmnurkade vahe on 160 kilomeetrit või rohkem.
Uurimine näitas, et need on rajatud 100-meetrise täpsusega.
«Need näitavad, et eelajaloolised hõimud suutsid edukalt liikuda punktist A punkti B ilma, et neil oleks kaarte olnud,» nentisid arheoloogid.
Ajaloolase Tom Brooksi arvates olid need kiviaja inimesed intelligentsed insenerid ja kaugeltki mitte metslased.
Brooks on uurinud paljusid Briti saarte teada-tuntud eelajaloolisi kohti, mida võidi maastikul liikumisel pidepunktidena kasutada.
«Nende kolmnurkade nii täpne rajamine nõudis häid teadmisi geomeetriast. Mõnede kolmnurkade külgede vahe on üle 160 kilomeetri, kuid sellest hoolimata ei eksitud rohkem kui 100 meetrit. See ei ole juhus, vaid tegemist on ikkagi mõõtmisega,» selgitas ajaloolane.
Brooks jätkas, et tänapäeva inimesed peavad navigatsioonisüsteeme enda leiutiseks.
«Navigatsioonisüsteemid arvatakse olevat üsna hiljutised leiutised, tegelikult olid need olemas juba väga varajastes ühiskondades,» lausus uurija.
Brooks analüüsis 1500 kohta Norfolkist kui Põhja-Walesini. Nende hulka kuulusid ebatavalised kivid, mäetipud ja neil olevad rajatised, kiviringid ja eelajalooliste inimeste laagripaigad.
Teadlase kinnitusel olid kõik rajatud nii, et nad asusid joontel ja paljudel puhkudel oli ühest punktist teine punkt näha.
Ka kasutas Brooks uuringutes automaatset asukoha määramise süsteemi GPSi. See näitas, et erinevate asukohtade vahel moodustusid kolmnurgad. Kolmnurga kaks külge olid sageli võrdse suurusega ja näitasid järgmise asupaiga suunas.
Teadlane selgitas, et näiteks Wiltshires`is asuva megaliitehitise Stonehenge´i juurest näitasid maamärgid Cornwalli Lanyon Quoiti.
Brooksi arvates rajati enamik sellistest maamärkidest 5000 aastat tagasi, kui elanikkonna suurus pärast jääaja taandumist hakkas kasvama.
«Kolmnurkade abil maastikus navigeermine aitas kaasa uute alade avastamisele, kaubavahetusele ning uute sotsiaalsete suhete loomisele,» selgitas uurija.
Brooksi sõnul arvatakse, et geomeetriat hakkasid antiikkreeklased kasutama üle 2000 aasta tagasi, kuid seda osati kasutada seniarvatust palju varem.