Miks küüned tänapäeval kiiremini kasvavad

Briti lauljanna Pixie Lotti küüned on küll lühikesed, kuid see-eest kõik eri värvi. Foto: AP / Scanpix

Viimase seitsmekümne aastaga on meie sõrme- ja varbaküüned hoopis kiiremini kasvama hakanud, paljastab uurimus.

Arvatakse, et küünte ligi neljandiku võrra tõusnud kasvutempo taga on moodsa aja parem toidulaud ja valgurohke menüü, kirjutab Mail Online.

Kui läinud sajandi 30. aastatel kasvas inimese suure varba küüs kuu aja jooksul pikemaks 1,65 millimeetrit, siis tänapäeval juba rohkem kui 2 millimeetrit, selgus Põhja-Carolina ülikoolis tehtud võrdlevast uuringust.

1938. aastal mõõdeti pöidlaküüne kasvukiiruseks 3 millimeetrit kuus, viiekümnendatel 3,06 millimeetrit ning praegu 3,55 millimeetrit.

Küüsi mõõtes saadi teada ka, et sõrmeküüned kasvavad peaaegu kaks korda kiiremini kui varbaküüned - keskmiselt 3,47 millimeetrit kuus.

Meeste ja nooremate inimeste küüned kasvavad üldjuhul kiiremini. Kõige aeglasemalt kosub pikkusesse väikese sõrme küüs, kõige kiiremini aga keskmise sõrme küüs.

Suvel kasvavad küüned kiiremini, küünte kasvu aeglustab külm keskkond ja suitsetamine. Küüntel aitab kasvada ka päike, mille toimel tekib organismis rohkem D-vitamiini. Küüntele lisavad tugevust ka oomega-3 rasvhapped.

Küünte paremale kasvule aitab mõnevõrra kaasa küünte värvimine, sest värvitud küüned hakkavad silma ja nende eest hoolitsetakse rohkem. Punane küünevärv on samas ka kui hoiatustuluke, mis mõtted küünte närimiselt eemale peletab.

Küüned võivad olla ka väga heaks organismi üldise heaolu indikaatoriks.

Haprad küüned võivad viidata rauapuudusele, kilpnäärme probleemidele, kehvale vereringele või neeruhädadele.

Kollased küüned annavad märku suhkruhaigusest ja häiretest lümfisüsteemis või maksas.
Kui küüne sisse tekivad püstised praod, tuleks menüüsse lisada suurema raua- ja tsingisisaldusega toitusid.

Küünest ilma jäädes võib uue varbaküüne kasvamine võtta aega kuni kümme kuud, sõrmeküüne saab asemele juba kuue kuuga.