Seitse asja, mis elu põrguks teha võivad

Seitse asja, mis elu põrguks teha võivad Foto: SCANPIX

Psühholoogide, psühhiaatrite ja arstide arvates on iseloomuomadused, käitumine ja ellusuhtumine need, mis otseselt meie vaimset ja füüsilist heaolu mõjutavad.

Vaimset tervist ei saa lahutada füüsilisest tervisest ja vastupidi, kirjutab LiveScience.

Tervishoiutöötajad ja teadlased tõid esile seitse vaimset asja, mis elust maapealse põrgu võivad teha.

Küünilisus – küünikud on kõike kahtlustavad ja kaasinimeste tegude taga ainult halba nägevad. Uurijate sõnul viitab küünilisus ebakindlusele ja vägivallale. Küünilistel inimestel on teistest enam täheldatud südamehaigusi.

Arstide kinnitusel kannatavad küünilised indiviidid ka rohkem stressi all. Stress omakorda nõrgestab immuunsüsteemi. Immuunsüsteemi nõrgenemine toob kaasa organismi kahjustavate ainete taseme tõusu. Mida küünilisemad olid inimesed, seda vähem oli nende organismi kaitsvaid aineid.

Elueesmärgi puudumine – uuringud näitasid, et kindlat eesmärki omavatel inimestel on tervis parem. Uuring tehti eakatega, kellel oli diagnoositud dementsus. Neil, kellel oli eesmärk, oli suremise oht märgatavalt väiksem kui neil, kellel seda ei olnud.

«Isikud, kellel on elueesmärk, on ka vanemas eas aktiivsed ja tegutsemisvõimelised,» selgitasid uurijad.

Osade teadlaste arvates on kindla eesmärgiga inimestel vähem stressihormoone ja selle tõttu parem tervis.

Neurootilisus – pidevalt närvilistel ja pinges inimestel võib tekkida depressioon ja nad võivad ka varem surra. Ka on mitmed uurimused näidanud, et neurootilised inimesed suitsetavad tavapärasest rohkem.

«Suitsetamine võib mõneks ajaks maha rahustada, kuid selle eest makstav hind on kõrge. Suitsetamine tekitab kopsuvähki,» selgitas teadlane Daniel Mroczek.

Enesekontrolli ja distsipliini puudumine – teadlaste sõnul ei suuda suur osa inimesi kokkulepitud kelleaegadeks kohale jõuda, nende ümbrus on pidevalt segamini, nad käituvad emotsioonidest ajendatult.

Kõik need aspektid kahjustavad ka füüsilist tervist.

Teadlaste uuring näitas, et inimesed, kes suutsid end kontrollida, elavad impulsiivsematest kaaslastest kauem. Ka hävitavad madala enesedistsipliiniga inimesed enda tervist nii alkoholi kui ka narkootikumide tarbimisega.

Tugeva distsipliiniga inimestel täheldati väiksemat ohtu Alzheimeri tõve tekkeks.

Rahutus ja ärevus – nende alla kannatavad inimesed hoiavad end pidevalt pinges. Nad ei lase ennast lõdvaks ka siis, kui selleks on õige moment.

Neid ohustavad mitmed vaimsed haigused, kaasa arvatud ka Alzheimeri tõbi.

Need, kes suudavad maha rahuneda ja ei hoia end pidevas negatiivses erutusseisundis, on väiksem oht mõni vaimne või füüsiline haigus saada.

Negatiivne mõttelaad – pidevalt negatiivne mõtlemine hävitab peale vaimse tervise ka füüsilise tervise. Teadlaste uuring näitas, et negatiivselt mõtlevad inimesed kannatavad tavapäraselt rohkem veresoonkonna haiguste käes. Ka on mingi haiguse teke ja varajase surma oht suurem neil, kes ei väljenda negatiivsusest tingituna oma emotsioone.

Pikaajaline stress ja läbipõlemine – pikka aega kestev stress võib lausa tappev olla. Pikka aega stressis oleval inimesel võib tekkida südame isheemiatõbi, kõrge vererõhk, pidevad külmetushaigused, seedimisprobleemid.

Ületöötamisest läbipõlemine kurnab nii vaimu kui ka keha. Arstid on täheldanud, et nende inimeste seas on tavapärasest kaks korda rohkem diabeeti haigestunuid.

«Kuigi ollakse tööl edutamise ja parema palga üle õnnelikud, tuleb tihtipeale tervisega lõivu maksta. Uuring näitas, et ametikõrgendust saanutel kasvasid ka vaimsed probleemid,» laususid uurijad.