/nginx/o/2008/06/04/46630t1h8d87.jpg)
Jaapani valitsus kavatseb sellel nädalal tunnustada ainusid, kellel antakse põlisrahvuse staatus.
Jaapan tunnustab ainusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varem on Jaapani ametlik seisukoht, et kõik jaapanlased on üks rahvus, edastab AP.
Jaapani parlament avaldab selle nädala reedel ametliku teadaande, milles seisab, et ainud on Jaapani põlisrahvus ning neil on oma keel, usk ja kultuur.
Lisaks soovitakse ainusid toetada, kuna neid on pikka aega kõrvale tõrjutud ning nende sissetulekud on ühed Jaapani madalamad.
Ainude õigusi kaitsva organisatsiooni juht Yukio Sato sõnas, et tunnustamine on suur samm edasi. Ta rõhutas siiski, et ainude elus-olus on veel palju, mis parandamist nõuab.
Ainud arvatakse olevat saabunud Jaapani Hokkaido saarele 13. sajandil. Etnilised jaapanlased jõudsid pisut hiljem.
1899. aastal võeti Jaapanis vastu seadus, mis sundis ainusid loobuma maast, keelest ja tavadest. See seadus tühistati 1997. aastal, kuid ka siis ei antud ainudele põlisrahvuse staatust.
Ainud on Jaapani saartel elav rahvas, kes nii keeleliselt, kultuuriliselt kui geneetiliselt erinevad jaapanlastest.
Ainude täpne arv on teadmata, sest paljud neist eelistavad oma etnilist päritolu varjata. Neid võib olla 20 000 - 150 000.
Ainude päritolu on teadmata ning ainu keelt peetakse isoleeritud keeleks, millel puuduvad teadaolevad sugulaskeeled. Geneetiline sugulus seob ainusid nivhide, itelmeenide, tšuktšide, korjakkide ja aleuutidega.
Ühe teooria järgi hakkasid ainud ja jaapanlased asustama Jaapanit umbes üheaegselt, kuid nende vahel puudusid kaua lähemad kontaktid.
Asustuse tihenedes olid erinevate etnoste omavahelised suhted algselt sõbralikud, kuid järk-järgult hakkasid jaapanlased ainusid nende maadelt välja tõrjuma, kohates vaid ajutist vastupanu.