Mis ühendab norra impromuusikute eliiti kuuluvaid Jan Bangi, Sidsel Endreseni, Arve Henrikseni, Bugge Wesseltofti ja näiteks Brian Enot, Jon Hasselli, Ursula Ruckerit, Gavin Bryarsit ja Guy Sigsworthi? Kõik kuuluvad Punkti-nimelisse perekonda, kes koguneb Norrasse iga aasta septembris, selleks et musitseerida ja katsetada uusi ideid, kirjutab Madli-Liis Parts.
Punkti festival pidas Kristiansandis 2.–5. septembrini viiendat sünnipäeva. Unikaalse kontseptsiooniga festival on arenenud ebaharilikku teed pidi, sest neil on tõenäoliselt rohkem fänne välismaal kui idee autorite, muusikute-produtsentide Jan Bangi ja Erik Honorè kodumaal Norras.
Kontseptsioon on keskkonna suhtes vähenõudlik ja festivalide korraldajad on juba kinnitust saanud, et Punkti küllakutsumine tähendab kuulajale erilist elamust. Möödunud aastal avati Londonis uus kultuurikeskus King’s Place kolmepäevase Punkti festivaliga. Tänavu ootavad ees Saksamaa, Hispaania, USA ja Kanada.
Festival põhineb live remix’i ideel, mis tähendab, et üks muusikute kooslus interpreteerib tavapärasel kontserdil kuuldut vahetult pärast n-ö tavakontserdi lõppu samale publikule. Vähemalt kahe saaliga Agderi teater on selleks ideaalne koht, sest samal ajal kui 550-kohalises suures saalis toimub kontsert, on remiksijad juba poole väiksemas blackbox’is keldrikorrusel valmis, kuulavad ülal toimuvat, salvestavad sämpleid ja arutavad, milline suund remiksiks võtta. Niipea kui tavakontsert lõpeb, siirdub publik alla ja remiksisessioon algab.
Pianisti ja džässiuuendaja Bugge Wesseltofti arvates on Punkti kontsepti võlu pidevas uudsuses ja ainulaadsuses. «Remiks on ju improvisatsioon. Muusikud loovad midagi unikaalset konkreetses ajahetkes ja kuulaja saab protsessist osa. Kui ühe bändi kontserdid võivad sisult vägagi sarnaneda, siis remiksi ei ole võimalik korrata.
Muusikaliselt ei pruugigi see alati õnnestuda, aga protsessi on hämmastav jälgida.» Paljud esinejad korraldavad oma reisiplaanidki nii, et saaksid viibida Kristiansandis kogu festivali, sest iga kontsert tundub põnev.
Jan Bang rõhutab, et nende eesmärk on avardada remiksi mõistet. Tema jaoks tähendab Punkt innovatiivsust, ausust ja väljakutset, kõike, mida ei saa teeselda. Seepärast kätkeb teine osa kontseptsioonist perekonna ideed – koos mängitakse pilli, arutatakse maailma asju ja isegi einestatakse, sest festival on ühe tavalise maja garaaži sisse seadnud hubase festivalikohviku.
Kuna üritust korraldavad aktiivsed tegevmuusikud, kutsuvad nad esinema vaid muusikutest sõpru üle maailma. «Punktiga seotud inimesed jagavad mõttemaailma ja on samal lainel,» räägib Bang. «See on entusiastlik keskkond, kus me inspireerime üksteist. Festivali kavva võivad kuuluda väga erinevad lähenemised – näiteks tänavu ülimalt eksperimentaalne Kim Myhr kõrvuti ameerika hiphopi esileedi Ursula Ruckeriga. Punkti mõte on teha seda, mis mulle, Erikule ja meie sõpradele meeldib. See võib olla kammermuusika, rahvamuusika, eksperimentaalne või elektrooniline muusika.»
Tänavuse festivali avas USA löökriistamängija Adam Rudolph, kes vaid päevaga pani kaunilt kõlama Kristiansandi muusikatudengite Go:Organic Orchestra. Suurel laval esines ka Sweet Billy Pilgrim, briti eksperimentaalne folktronica-bänd, kes tänavu kandideerib Mercury muusikaauhinnale. Eelkõige oli suur lava kohalike muusikute päralt – täissaalile esinesid norra vokaaleksperimentaatorid Sidsel Endresen ja Maja Ratkje, Susanna Wallumrød ja noor särav r’n’b-laulja Jarle Bernhoft, kelle varjundirohke avar hääl, lavaenergia ja karisma annavad märku sellest, et noormeest ootab põnev tulevik. Muusikaga samaväärselt pani endast rääkima Tord Knutsen, kelle lavagraafika ja valgusrežii andis muusikale viimase lihvi.
Paljude festivalikülaliste jaoks kujunes ettearvatavalt suurimaks elamuseks trompetivirtuoosi Arve Henrikseni plaadi «Cartography» (ECM 2008) kontsertesitus. Hüpnootiline «Cartography» on väga avatud muusikaruum, kus Henriksen kasutab sõltuvalt olukorrast erinevaid instrumente. Tema trompeti kõla sarnaneb tihti flöödi omaga ja meenutab loodushääli. Viimastel aastatel huvitub Henriksen üha rohkem laulmisest kõige laiemas tähenduses. Tema hääleulatus on imekspandav ja ta valdab häält kui instrumenti suurepäraselt – ürgsest kurgulaulust niithapra falsetini. Muide, vahetult enne festivali selgus, et Arve Henriksen on ka 2009. aasta Euroopa džässiauhinna nominent.
Kõige aktiivsemateks remiksijateks olid festivali juhid Jan Bang ja Erik Honorè, kes osalesid peaaegu kõigil remiksisessioonidel. Nendega liitusid eri koosseisudes Arve Henriksen, Sidsel Endresen, BJ Cole, Guy Sigsworth, Eivind Aarset, Adam Rudolph ja Peter Tornqvist. Väiksele lavale mahtus isegi Kristiansandi orkester.
1,4 miljoni Norra krooni (2,55 miljonit Eesti krooni) suuruse eelarvega Punkt on Euroopa mainekate festivalide mastaabis tilluke, seda ei külasta kümned tuhanded inimesed, programmis pole sadu muusikuid ja isegi sündmuse reklaamiretoorikas puuduvad peaesinejad. Festivali teevad vaid vabatahtlikud, keda on kiiremal ajal 70 ringis.
Punkt on muusikaline laboratoorium, kus puuduvad piirid publiku ja esinejate vahel. Bangi ja Honorè ülesandeks on hoida festivali intiimsust, see hakkab liiga tuntuks saama, ütlevad nii mõnedki Punkti perekonna liikmed.
• Aeg: 2.–5. septembrini Kristiansandis (Norra)
• Kunstilised juhid: Jan Bang ja Erik Honorè
• Valik esinejaid: Adam Rudolph, Ursula Rucker, Guy Sigsworth, Sweet Billy Pilgrim, J. Peter Shwalm, Tim Motzer, BJ Cole, Arve Henriksen, Bugge Wesseltoft, Eivind Aarset, Anna Maria Friman, Albatrosh, Helge Sten, Susanna & The Magical Orchestra, Anders Jormin, Sidsel Endresen, Maja Ratkje, Jarle Bernhoft jt
• Vaata: www.punktfestival.no
Kõigil Punktidel esinenud trompetist Arve Henriksen rõhutab, et Punkt on nagu kool, kus tuleb läbida kõik klassid – tähelepanelikult kontserte kuulata, et saada inspiratsiooni põnevateks remiksideks, mõelda kaasa seminaridel ja olla tähelepanelik kolleeg.
Punkti seminaride kava on mitmekesine ja vormipiiranguteta. Nii võis möödunud aastal nautida Brian Eno ja Jon Hasselli vestlust ning mõelda kaasa Gavin Bryarsi ettekandele.
Tänavu pani Sidsel Endresen osalejad laulma, Guy Sigsworth, kes töötanud nii Britney Spearsi, Madonna kui ka Björkiga, aga näitas, kui lihtsate vahenditega on võimalik ehitada hitti.
Seminari kroonijuveel oli Phil Hopkinsi dokumentaali «Amplified Gesture» eellinastus. Fännideni jõuab see septembri keskel koos David Sylviani uue plaadiga «Manafon». Filmis on jäädvustatud plaadi valmimise lugu. See on liigutavalt siiras ja mõtlemapanev lugu muusikuks olemisest ja väärtushinnangutest.
Punkti korraldajale Jan Bangile meeldib, et tema festivalist räägitakse kui sündmusest, mis õpetab igal sammul. «Kui inimesed õpivad siin midagi, siis on minu unistus täitunud,» räägib Bang.