/nginx/o/2009/09/11/233773t1hd11b.jpg)
Uus-Meremaa teadlane lükkasid ümber laialt levinud müüdi ja kolleegide väite, nagu oleks põliselanikel maooridele niinimetatud sõdalasegeen, mis teeb nad väga vägivaldseteks.
Teadlane: maooridel ei ole sõdalasegeene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Geneetik Gary Hook avaldas raamatu «Warrior Genes and the Disease of Being Maori», kus ta seab kahtluse alla maooride vägivallageenide teooria, kirjutab stuff.co.nz.
Kolm aastat tagasi käisid uurijad Rod Lea ja Geoffrey Chambers välja teooria, et maooride kõrge kriminaalsus on seotud monoamiinide oksüdaasiga.
Monoamiinide oksüdaas on inimese impulsiivset käitumiskalduvust peegeldavat ensüümi aktiivsus veres.
Hooki sõnul tegid ta kolleegid oma järelduse tegemisel mitu viga.
«Maooride ja teiste etniliste gruppide monoamiinide oksüdaasi uurimine näitas, et impulsiivsel käitumiskalduvusel ei ole etnilisusega seost. Maooride käitumine ja kriminaalsus ei sõltu nende geneetikast,» selgitas teadlane.
Hook jätkas, et ametnikel on lihtne kasutada geeniteooriat ja siis süü kuritegevuses veeretada maooridele.
«Rassiline stereotüpiseerimine, eriti veel teadlaste poolt, on lubamatu ja ebaeetiline,» Hooki seisukoht.
Ta jätkas, et maoorid ei ole psühhootilised, alaarenenud, hüperagressiivsed, depressiivsed, antisotsiaalsed, impulsiivsed, enesetapualtid rohkem kui teised etnilised grupid.
«Maooride nägemine süüdlastena on 160 aasta pikkuse Euroopa kolonisatsiooni tulemus. Ka on Uus-Meremaa seadusandlus ja õigussüsteem siiani üsna euroopalik, samas aga mõnes aspektis ajast ja arust,» on uurija seisukohal.
Maooride partei juht Tariana Turia nõustus Hooki nägemusega ja väljendas oma nördimust Lea ja Chambersi uurimuse kohta.