/nginx/o/2013/09/05/2141820t1h0112.jpg)
Inimesi ja ka teadlasi on pikka aega huvitanud küsimus, miks röstsai, mille ühele poolele on määritud võid kukub peaaegu alati selle poolega põrandale.
Miks röstsai kukub alati või poolega põrandale?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul leidsid nad nüüd sellele küsimusele vastuse, kirjutab news.com.au.
Selgus, et laua kõrgus mängib suurt rolli. Uurijad selgitasid, et kui röstsai kukub laualt maha, siis on tal aega enne maandumist teha vaid poolsalto, mitte täissalto.
Tavaliselt on kukkudes sai või poolega ülespoole, seega on ta maapinnale maandudes või poolega vastu põrandat.
Suurbritannia Manchesteri ülikooli teadlane Chris Smith ja ta meeskond tegid 100 röstsaiaga katse. Nad kasutasid lauda, mille kõrgus oli 76 sentimeetrit.
81 protsendil juhtudest maandus röstsai või poolega allapoole.
«Küsimus, miks röstsai enamikul juhtudel maandub või poolega põranda poole saab võrrelda sellega, kui arutatakse Suure paugu üle. Meie katsed näitasid, et mis puudutab röstsaia, siis selle puhul kehtib, et sai langeb enamikul juhtudest või poolega allpool,» selgitas teadlane.
Ta lisas, et kui tahetakse tagada saia kukkumine või poolega ülespoole, siis tuleb kasutada väga kõrget lauda. Umbes nii 2,4-meetrist, sest vaid nii teeb röstsai kukkudes 360-kraadise pöörde. Kui nii kõrget lauda ei ole, siis ei tasu ka röstsaia maha pillata.
Teadlase sõnul on laua kõrgus põhiline, mis mõjutab röstsaia kukkumist. Samas ei saa röstsaia enda füüsikalisi omadusi täiesti kõrvale jätta.
Röstsaias on õhuaugud, mis kukkumisel tekitavad õhuvoolu. Kuid ühele poole või panemine muudab nii kukkumist kui ka õhus keerlemist.
Röstsai kukkumise fenomen on teadlastele huvi pakkunud ligi 180 aastat. Juba 1835. aastal arutati selle üle teadusajakirjades.