Pariisist Seine`ist leiti «munandisööja» kala

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mylenus pacu
Mylenus pacu Foto: Wikipedia.org

Euroopas on juba pikka aega tekitanud paanikat piraaja sugulane, kala nimega Mylenus pacu.

Sellel suvel leiti seda kala Rootsit ja Taanit eraldavast väinast, edastab AFP.

Nüüd aga teatas Prantsusmaa Pariisi jõepolitsei, et Mylenus pacu välja Seine´ist.

Politsei sai kõne kalamehelt, kelle õngekonksu otsa selline kala jäänud oli. Võimuesindajad suhtusid esmalt kalaleidu skeptiliselt, kuid siiski palusid kalameest tuua foto kalast või kala ise neile näha.

Uurimine näitas, et tegemist oli piraaja sugulasega. Ei ole teada, kuidas see teravate hammastega kala Seine´i jõudis. Varem on sellest jõest leitud näiteks kuningpüüton ja alligaator, kes võisid olla kellegi lemmikloomad.

Viimati kirjutas meedia Mylenus pacu´st selle aasta augustis, kui see jäi kalastajate võrku. Pärast seda leidu edastasid Taani võimud ja loodusteadlased, et Taani ja Rootsi vahel asuvas väinas ujuvatel meestel tasuks ujumispüksid jalas hoida. Teada on juhtumeid, mil see troopilistest vetest pärit kala on meestel munandeid ära hammustanud. Selle tõttu on need kalad saanud hüüdnime Munandisööja.

Mylenus pacu on suguluses piraajaga, kuid ta hammaste kuju on erinev. Mõlemal liigil on väga teravad hambad.

Pariisist Seine´is leitud kala on tekitanud paanikat ka teisel pool La Manche`i väina.

Väljaanne The Independent spekuleeris, et Mylenus pacu on levimas juba Briti rannikuvetes.

Taani loodusteadlase Peter rask Mölleri sõnul andis ta augustis küll selle kala kohta hoiatuse, kuid samas oli see naljaga pooleks.

USA Michigani ülikooli piiraajauurija William Finki sõnul on Mylenus pacu hoopis taimetoiduline.

«Neil võivad olla teravad hambad, kuid nad kasutavad neid seemnete purustamiseks,» lausus teadlane.

Lõuna-Ameerikast pärit Mylenus pacu´d elavad veekogudes, kus on viljapuid kallastel. Need kalad toituvad vette kukkunud viljadest, seemnetest ja pähklitest.

Kuna selle kalaliigi esindajad eelistavad soojema veega piirkondi, siis on üsna ebatõenäoline, et nad põhjaaladel massiliselt levima hakkaksid.

Märksõnad

Tagasi üles