Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Kuus levinud kasvatusmüüti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Küllike Zukker
Copy
Isa lapsega
Isa lapsega Foto: Comma Image/Scanpix

Hea lapsevanem arvestab alati oma lastega. Ta ei lähe kunagi endast välja ja pühendab lapsele vaid kvaliteetaega. Kas tõesti?


Laste kasvamine ja kasvatamine on seotud rea müütidega, millest kuus levinumat on välja toonud pereportaal Alltombarn.

Müüt nr. 1: kõik lapsed on võrdsed

Lapsed on osavad oma õigusi õdede-vendadega võrdlema. Tegelikult ei saa kõiki lapsi täpselt ühtmoodi kohelda. Igaühel on erinevad vajadused ja erinev iseloom. Õiglus ei tähenda sugugi seda, et kõiki tuleb täpselt sama mõõdupuuga mõõta.

Müüt nr. 2: lapsed vajavad kvaliteetaega

Kvaliteetajast on saanud mõiste, mis paljudes tänapäeva lapsevanemates ängistust tekitab. Tegelikult on kogu see aeg, mis sa lapsega koos veedad, kvaliteetaeg. Pole tähtis, kas vaatad lapsega koos telekat või loete teine teises toas raamatut - ainuüksi sinu kohalolek tagab lapsele piisava läheduse ja turvatunde.

Tihti kujutame ette, et kvaliteetaeg tähendab seda, et vanemad ja lapsed üksteisele oma päevast või tunnetest räägivad. Kõik lapsed aga ei käitu nii ning tellimuse peale südant puistama nad ei hakka.

Müüt nr. 3: lapsed ei tohi näha vanemaid tülitsemas


Arvamus, et vanemate tüli tunnistamine võiks lapsele kuidagi kahju teha, on vale. Tülid kuuluvad suhete juurde ning suletud uste taga konflikte lahendades võib laps saada signaali, et tülitsemine on ohtlik ja halb.

Kindlasti ei tohiks laste juuresolekul tülitseda laste või kasvatusega seotud teemadel. Samuti tuleks vältida vaimset ja füüsilist ahistamist.

Müüt nr. 4: lapse vajadused olgu alati esikohal


Suurem osa tulevastest lapsevanematest on kuulnud ütlust, et last saades tuleb paljustki loobuda. Kuid lapsevanemaks olemine ei tähenda vaid seda, et lapsed kõike juhivad.

Lapsi tuleb lohutada, kui nad on kurvad, kuid mida suuremaks nad saavad, seda rohkem peavad nad mõistma, et ka vanematel on omad vajadused. Kui palud neil oodata, et saaksid poolelioleva töö lõpetada, õpetab see neile sotsiaalsust ja empaatiat.

Ning kui ema-isa mõnikord kahekesi reisile lähevad, siis näevad lapsed, et vanemad armastavad teineteist ning tahavad ka koos aega veeta.

Müüt nr. 5: last ei tohi «ära osta»

Ära ostmise taktikat lapse kasvatamisel eriti heaks ei kiideta, kuid vaevalt neid vanemaid väga palju leidub, kes kunagi lapsi meelitanud pole. Ei ole vale lubada lapsele midagi, mille ta oma käitumisega välja on teeninud.

Premeerimisega tuleb aga piiri pidada. Lapsed, kes iga liigutuse eest tasu hakkavad nõudma, muutuvad kiiresti väikesteks koletisteks.

Müüt nr. 6: vaid halb lapsevanem ei suuda end vaos hoida

Lapsed lihtsalt oskavad ka kõige rahulikuma ja mõistlikuma vanema karjuvaks koletiseks moondada. Kuid kas laste ees enesevalitsuse kaotamine ja vihastamine ka kahju võib teha?

Ekspertide arvates pole see nii. Vähemalt siis mitte, kui oma vihapurske eest hiljem ka vabandust märkad paluda. Selgita lapsele, miks see nii juhtus ja kallista teda lohutuseks.

Tagasi üles