/nginx/o/2009/09/09/232780t1hfcba.jpg)
Skandaalne saksa anatoom Günther von Hagens oli sunnitud seksiasendis laipadelt pead eemaldama.
Günther von Hagens pidi seksiasendis laipadelt pead eemaldama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjus selles, et Augsburgi linnaisad pidasid neid prepareeritud surnukehi ebasündsaks, kirjutab metro.co.uk.
Linnavalitsuse arvates ületab von Hagens plastineeritud inimjäänuseid näidates sündsuse piiri, eriti veel juhul, kui tegemist on seksiasendis laipadega.
Von Hagensi uus näitus «Koerperwelten - eine Herzenssache» on sellest hoolimata Augsburgis näha.
Von Hagensi sõnul pidi ta linnavalitsuse keelu tõttu oma esialgset plaani muutma ning kuidagi sellest mööda hiilima.
Anatoomi arvates ei peaks kellegi sündsust riivama see, kui intiimasendis laibad on väljas ilma peadeta. Osa seksivaid laipu mässis ta aga kuldse pakkimispaberi sisse.
Kriitikute arvates on peade eemaldamine aga solvav neile isikutele, kelle laipu eksponeeritakse.
Von Hagensi kinnitusel on mõlemad nimetatud surnukehad saadud inimestelt, kes surid kopsuvähi tagajärjel. Nad annetasid oma kehad anatoomile loaga neid kasutada.
Sakslane on hakanud üha sagedamini oma näitustel eksponeerima intiimasendites laipu.
«Kohtu jaoks olid probleemiks laipade pead ja näoilmed, mitte seks. See probleem on lihtsalt kõrvaldatav, pead tuleb lihtsalt maha võtta,» selgitas von Hagens.
Von Hagens kaitses oma loomingut, et seksipoosis olevad surnukehad ei peaks kedagi panema seksile mõtlema, pigem hoopis anatoomiale.
Günther von Hagens kasutab surnukehade plastineerimist.
Selle meetodi puhul väljutatakse kehast vedelikud ja rasvad ja asendatakse polümeersete materjalidega nagu silikoon.
Pärast surnukeha lahkamist, nahk-, side- ja rasvkoe eemaldamist, vedelike ja rasvade väljutamist, pannakse keha 25 miinuskraadi juures mitmeks nädalaks atsetoonilahusesse.
Siis pannakse keha vedela silikooni sisse ning vaakumi alla – atsetoon asendub kehas silikooniga. Viimases etapis pannakse keha kambrisse, kus ta spetsiaalse gaasi abil tasapisi kõveneb.
Plastineerimisprotsess kestab mitu kuud. Tulemuseks on kuiv, lõhnatu ning hästi säiliv, loomuliku kuju ja värviga eksponaat.
Von Hagens asutas 1993. aastal Heidelbergis plastineerimise instituudi, kuhu on võimalik oma keha pärast surma annetada.