Prantsuse, Šoti ja Austraalia arheoloogid leidsid Esimese maailmasõja ajast pärit massihaua, kuhu arvatakse olevat maetud Briti ja Austraalia sõdurid.
Arheoloogid leidsid Esimese maailmasõja massihaua
Massihauast on seni leitud ühe inimkäe jäänused, kuid arheoloogide hinnangul maeti sinna hauda umbes 400 sõdurit, edastab BBC.
Need sõdurid hukkusid 1916. aastal 19.- 20. juulil Kirde-Prantsusmaal Fromelles`is peetud lahingus.
Fromelles`i lahinguga püüdsid britid ja austraallased sakslaste tähelepanu 80 kilomeetri kaugusel toimunud Somme´i lahingult kõrvale juhtida.
Kuid valearvestuste ning viletsa strateegia ja taktika tõttu muutus see lahing brittidele ja austraallastele veresaunaks.
Austraalia jaoks oli Fromelles`i lahing üks kõige ohvriterohkemaid. 5000 Austraalia sõdurit kas tapeti, said raskelt haavata või langesid sakslaste kätte vangi. Lahingu esimese 27 tunni jooksul kaotas elu 2000 sõdurit.
Lisaks austraallastele hukkus ka 1500 Briti sõdurit.
Väidetavalt osales Fromelles`i lahingus ka 27-aastane Adolf Hitler, kes kuulus Baierimaalt pärit jalaväeüksuse ridadesse.
Kui massihauast veel inimjäänuseid paljastub, peavad väljakaevamisi teostavad riigid otsustama, mida nendega teha - kas välja kaevata ja surnuaiale ümber matta või siis jätta nad samasse kohta ja sinna peale mälestusmärk püstitada.