Šotimaa teadlaste tehtud uuring näitas, et tervetele inimestele võib aspiriini igaks juhuks võtmine halvasti mõjuda.
Uuring: aspiriin võib verejookse tekitada
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. august 2009, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aspiriini tarbivad eelkõige need, kel minevikus on olnud mõningaid probleeme veresoonkonna ja südamega, kirjutab news.com.au.
Uurijate sõnul võib aga aspiriini ülemanustamine verejookse tekitada.
Teadlased ja arstid on juba pikka aega uurinud, kas aspiriinist saadav kasu ületab sellest tekkiva kahju.
«Teada on, et aspiriin on kasulik näiteks angiini ja infarkti puhul, kui seda iga päev väikeses koguses manustada,» sõnas uurija Peter Weissberg.
Weissberg jätkas, et aspiriini võtavad igapäevaselt aga ka täiesti terved inimesed.
«Soovituseks on, et need inimesed, kellel ei ole veresoonkonna ega südamehaigusi diagnoositud, ei peaks igaks juhuks aspiriini tarbima. Täiesti tervetel võib aspiriini liigtarbimine põhjustada verejookse,» selgitas teadlane.
Teadlased uurisid 3350 meest ja naist vanuses 50 – 75 eluaastat. Enamikul katsealustest oli mõningaid probleeme jalgade verevarustusega, kuid üldjoontes olid nad terved. Samas ei täheldatud neil südamehaigusi ning neil ei olnud ka infarkte olnud.
Katsealustele anti kaheksa aasta jooksul päevas 100 milligrammi aspiriini või platseebot.
Tulemused näitasid, et aspiriin ei aidanud ära hoida südame- ja veresoonkonna haiguste teket.
Aspiriini saanud katsealustest kahel protsendil tekkis verejooks.