/nginx/o/2009/08/31/228290t1h3c0e.jpg)
Inimesed valavad pisaraid eelkõige kurbuse pärast, kuid miks ikkagi pisarad tekivad?
Miks me nutame?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iisrael Tel Avivi ülikooli teadlane käis välja uue teooria, miks organism hakkab pisarvedelikku eritama, kirjutab LiveScience.
«Pisarad näitavad, et inimene on enda kaitsekihi, ühiskonna poolt peale surutud maski maha heitnud ja ta on avatud. Samuti võivad pisarad olla abipalve, mängida rolli nii ühise emotsiooni tekkimises kui ka grupi ühtsuses,» selgitas evolutsioonibioloog Oren Hasson.
Varem oletasid teadlased, et pisarad puhastavad organismi ning viivad välja kahjulikke aineid. Kahjulike ainete vähenemine aga tekitab parema enesetunde.
Hasson aga tõstis esile asja, et nutmine muudab nägemise häguseks ning samas vähendab agressiivsust ja kaitseasendis olemist. Uurija sõnul on pisarad viide haavatavusele.
Hassoni arvates aitavad pisarad inimsuhteid ehitada ja tugevdada.
«Kui keegi sind ründab, siis pisarad näitavad ründajale, et sa annad alla. Selle tõttu võib potentsiaalne tapja isegi oma plaanist loobuda. Või siis kasutad pisaraid selleks, et saada kellegi toetust ja poolehoidu,» selgitas uurija.
Ta jätkas, et nutmise ja pisarate puhul on inimese kaitsebarjäär nõrgenenud või hoopis kadunud.
«See on väga inimlik. Samas ei saa seda evolutsiooniliselt efektiivset käitumismalli alati kasutada. Näiteks äärmiselt ebasobiv on see tööl või muudel ametlikel puhkudel, kus emotsioone tavaliselt ei näidata,» lisas Hasson.
Evolutsioonipsühholoog David Bussi arvates on Hassoni uus teooria nutmise kohta käivatest teooriatest üks kõige usutavam.
«Paljud on välja pakkunud teooriaid, kuid mitte keegi varem ei ole seda selgitanud seda sellega, et pisarad on kaitsemehhanismidest loobumine,» nentis Buss.