Kanal 2 uudiste lipulaev «Reporter» tähistas viiendat sünnipäeva

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügisest ekraanile naasev Elo Mõttus-Leppik ja Eda-Liis Kann koos tütre Saara-Liisiga.
Sügisest ekraanile naasev Elo Mõttus-Leppik ja Eda-Liis Kann koos tütre Saara-Liisiga. Foto: Artur Sadovski

Kanal 2 pidas «Reporteri» ärkamisajast inspireeritud sünnipäevapidu, kus näiteks Kairit Tuhkanen oli kehastunud Lydia Koidulaks ja kohal oli ka peene daami kombel riietunud Elo Mõttus-Leppik.



Nädalas vaatab vähemalt ühte «Reporteri» saadet 577 000 inimest. Eesti vaadatuima uudistesaate ühe staažikama reporteri Üllar Luubi sõnul on säärase eduni jõutud seetõttu, et näidatakse elu erinevaid külgi.

«Elus ei ole ainult tõsised asjad – on ka mõnusat huumorit, mida teised uudistesaated sellises stiilis nagu meie ei näita,» tõdes ta. «Minu jaoks tähendab «Reporter» ühte väga lahedat töökohta, mis võimaldab koos töötada paljude toredate inimestega ja olla vahvate sündmuste keskel.»

Samas tõdes Luup, et tema töös on ette tulnud ka äpardusi. «Kord käisime ühe rannakaluri juures ja et lugu huvitavam tuleks, läksime koos temaga merele,» meenutas ta. «Siis aga pritsis operaatori kaamera peale merevett ja pilt läks kotti.» Nii sõideti nukralt kaldale tagasi ja tehti intervjuu hoopis telefoni teel.

«Reporteri» hiilgehetk jääb aga 2007. aasta aprilli, mil Jürgen Fogel tõi vaatajateni pronks­öö sündmused, ning seda peab päevatoimetaja Erki Berends ka suurimaks õnnestumiseks.

Tol korral vaatas «Reporterit» kokku rekordiliselt 800 000 inimest. «See lõi heas mõttes adrenaliini üles,» tõdes Berends. «Näitasime inimestele vahetult ja midagi ilustamata, mis tegelikult toimus.»

Kuigi tööpäev oli ammu läbi, ei kippunud keegi koju magama. «Olime hommikuni üleval – see tuli nagu iseenesest,» oli Berends oma kolleegide üle uhke.

Eilsel peol Kanal 2 rõdul oli kohal ka saate endine reporter Elo Mõttus-Leppik, kes tunnistas, et alates sügisest on ta seotud uue projektiga. Nimelt teeb ta kaasa Hannes Võrno uues poliitikasaates «Luurekeskus».

Ilmatüdruk Kairit Tuhkaneni saab uuel hooajal lisaks «Reporterile» näha ka seriaalis «Kelgukoerad». Eile oli ta kehastunud aga hoopis Lydia Koidulaks. «Koidula on eestlaste jaoks nagu Niki «Äike, päike» laste jaoks,» muigas ta.

«Reporterit» oli õnnitlemas ka Mart Sander, kelle «Tähed muusikas» on tänavu Kanal 2 ekraanil juba kaheksandat hooaega.

««Reporter» on alati lahkelt võtnud kajastada kõiki kultuurisündmusi, millega mina olen olnud hõivatud,» tõdes ta. «Kuigi ma ei ole väga suur uudiste vaataja, jälgin «Reporterit» ikka. Eriti öösiti, mil on saate kordus.»

«Reporteri» ilmaennustajad
•    September 2004 – september 2006 Siret Rüüberg
•    Juuni 2005 – Nexuse liikmed Helen Randmäe, Janne Saar ja Merlyn Uusküla
•    Juuni 2005 – veebruar 2006 ja külalisesineja 2009. aasta suvel Mari Tool
•    Detsember 2005 – november 2006 Liis Lass
•    Aprill 2006 – Kairit Tuhkanen
•    September 2008 – mai 2009 Marvi Vallaste
•    Märts 2009 – Peep Taimla
•    Juuni 2009 – Grete Klein
•    Episoodiline – Kati Toots
---------------------------------------------------------

«Reporteri» looja Ivar Vigla, mis andis 2004. aasta 30. augustil teie  meeskonnale kindlustunde öelda, et nüüd hakkame tegema teleajalugu?

Enne «Reporterit» olid Eesti uudistesaated nagu mingid Stalini-aegsed pühad lehmad. Sealt pidi tulema parteilist, riiklikku või ametkondlikku soojust. Kas vene- või eestiaegset! Kalasilmadega, et mitte öelda surnumatjalik tõsidus mattis inimlikkuse ja uudishimu.

Eks nii oli harjutud ja ka tegijaile tundus, et nii peab. Noortele telehakatistele paistis siis muide pikka aega, et just uudised on need kõige igavamad. Kes midagi vahvat teha tahtis, see uudistesse ei kippunudki. Seal olid raamid, seal oli umbne. Ega ka vaatajate noorpõlv viitsinud uudiseid vaadata.

Kõige selle taustal oli kerge teha muutust. Lõpuks tuli luua ka üks n-ö elusate uudiste tulevärk, mille lood läheksid rahvale korda, mille vorm oleks vaba vana aja umbsusest, mida vaataks kogu pere, kuhu saaks ka rahvas saata oma kodukandi uudiseid, mille kõrvale saaks ehitada lustaka veebi-variandi ja mis starterina teleõhtu käima lajataks. Ikka nii, et õhtu põhisaadete ajaks oleks rahvas juba Kanal 2ga.

Ühtegi sellist igapäevast uudisteprogrammi polnud Eestis keegi veel teinud. Olimegi kõpsti esimesed. Siis muidugi igasugu suured tele-teadmamehed jälle sisistasid, et te peate vastu mõne nädala. Muinaslugu muusikas algas aga kohe. Vaatajad hääletasid poolt ja on seda teinud tänaseni. Toimetuse koosseisu ja ka videomonteerijate osavust arvestades poleks aga saanud teisiti minnagi – jõud ja vägi olid olemas!

Eks ta tõsi on, et masendav üleolek vastasest võib laisaks teha. Viimase suvehooaja reitingutabeleid vaadata oli ikka juba väga igav, hea konkurendi nina ei ulatunud vahel laua äärenigi.

Eesti teles on ridamisi näiteid, kuidas head ideed ära pudistatakse. Samas on ka kombeks, et asju hoitakse konkurentide ees kiivalt saladuses – olgu need uute saadete eetriajad või sisu. Mängime seda mängu edasi ja seepärast oleks ebalojaalne näiteks «Reporteri» uuendamisest praegu kõike rääkida. Aga see tuleb.

Asi puudutab eelkõige tehnilist baasi ning logistilist korraldust, mis lõppetulemusena annab meile veelgi suurema operatiivsuse ja kiiruse. Seega, tegijad tuleb koolipinki kupatada. Kuidas ühitada õppimine, harjutamine ja samal ajal ka menuka saate tegemine? See saab olema jälle väljakutse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles