Online-intervjuu: vastas Toomas Vara

TV3 juht Toomas Vara Foto: TV3

Meelelahutusportaali Elu24.ee lugejate küsimustele vastas TV3 juht Toomas Vara.

Millal Kadri Adamson «Kodu keset linna» seriaali tagasi tuleb?
Kadri Adamsoni tagasitulek on hetkel lahtine. Veidi oleneb see tema muudest projektidest, aga arvestades kui tublisti on sarjal ilma Kadrita sel hooajal läinud, siis võib-olla olekski praegu tema tagasitulek omamoodi raiskamine. Aga eks sügisel on näha, kas ja millal «salarelv» on vaja välja tuua.


Mida sügisel uut pakute? Mõni uus telesari? Kas «Bonanza» tuleb tagasi?
Sügisel tuleb väga mitmeid uusi asju eetrisse, aga kindlasti jätkame ka juba end tõestanud nimedega nagu «C.S.I»., «Dr House» või «Prison Break».

Aga uute ja põnevate sarjade ootajatele on esimene uudis palju lähemal - juba suvel alustame sarjaga, mida on tihti nimetatud meeste versiooniks «Sex and the Cityst».

Nimelt alustab juba varsti USAs väga populaarseks saanud ja palju kõmu tekitanud «Californication» David Duchovnyga peaosas.


Kas «Superstaari» saade tuleb ka järgmisel aastal?
Selle otsuse teeme sügisel. Praegu on näha, et vaatajatele see saade meeldib, saate kuvand läheb väga hästi kokku TV3-e kuvandiga, saate vaatajaprofiil ehk siis sooline-vanuseline koostis on kommertskanali jaoks ideaalne - nii et pigem jah kui ei.

Mis oli see saade, mida Võrnole pakkusite?
Saate nimi on eesti keeles «Targem kui 5B», mis põhineb USA formaadil «Are You Smarter Than 5th Grader?».

Tegemist on rahamänguga, kus võitmiseks peavad täiskasvanud vastama küsimustele, mis pole raskemad kui viienda klassi kooliõpikust.

Lõbus ja positiivne erinevalt mitmetest tänapäevastest telemängudest, kus vaatajahuvi on ehitatud negatiivsete emotsioonide ja rumaluse presenteerimisele.

Juba homme alustab TV3 selle saate eelkampaaniat leidmaks lapsi, kes telestuudios mängijaid vajadusel abistavad, siis on võimalik saate kohta rohkem ja veel täpsemat infot saada.

Miks vahetati välja vormel-1 ülekannete kommentaatorid? Kas Klaari ja Vabamäe tagasitulek on võimalik?
Vormelikommentaatorid vahetasime välja, kuna ei saanud Tarmo Klaariga tema töö tasustamise osas kokkuleppele.

Lähemalt ei saa kommenteerida, aga olen alati olnud seisukohal, et ükski teletegijatest ei tohiks üritada kasu lõigata, arvates, et on oma rollis absoluutselt asendamatu.

Mina olen tänaste kommentaatoritega rahul ja nii arvab suur osa vormelivaatajaid. Loomulikult on alati neid, kellele tundub, et eelmised olid paremad.

Aga nõustugem, et on raske võrrelda Toomas Vabamäe teadmisi näiteks Kalev Kruusi emotsionaalsusega. Kumba eelistada?

Võin vaid kinnitada, et kommentaatoritepaar Klaar-Vabamäe sai oma aastatetaguste esimeste ülekannete ajal oluliselt rohkem negatiivseid kommentaare kui tänased.


Kas on plaanis hakata sügisest näitama jalgpalli meistriteliigat?
Meistrite liigaga jätkame ilmselt TV6-s. TV3 jaoks on jalgpalli vaatajanumbrid liiga väikesed. Eesti televaatajale läheb spordist üleüldse korda vaid murdmaasuusatamine ja vormel-1.

Kõik ülejäänu, kui suured tiitlivõistlused kõrvale jätta, piisavalt suurt reitingut ei kogu. Piltlikult öeldes võib öelda, et Van Damme C-kategooria film korjab igal juhul kordades rohkem vaatajaid võrreldes jalgpalli või korvpallimängu ülekandega.

Minul on sellest isiklikult kahju, aga nagu mainitud, TV6-s on võimalik meistrite liigat ja loodetavasti ka muud sporti edaspidigi näha.

Mis on juhtunud TV3 «Seitsmeste uudistega»? Ma tahan UUDISEID, mitte Võsareporterit. Ja miks enam spordiuudiseid ei ole?
Minu arvates ei ole meie «Seitsmeste uudistega» midagi halba juhtunud. Oleme viimase poole aasta jooksul teinud mõned olulised muudatused, mis ka vaatajale meeldivad, sest kasv reitingutes on ilmselge.

Need muudatused võib kokku võtta sõnadega «inimesele lähemale». See tähendab, et vahendades näiteks poliitikauudist Toompealt, räägime me juurde, kuidas see mõjutab tavainimese elu, küsime arvamust tänavalt jne.

Samuti oleme liikunud oma uudistevalikuga Tallinnast välja, sest Eesti pole ainult pealinn ja palju huvitavat toimub ka väljaspool.

Meie noored ja tublid reporterid on ise kohal ja pildis. See tähendab, et vaataja jaoks on see kõik «siin ja praegu», mitte mingi anonüümne jutustus.

Spordiuudised eraldi osana kadusid, sest huvi nende vastu oli pea olematu. Huvi spordi vastu on televaatajate hulgas üldse suhteliselt väike, nii nagu ma eelmise küsimuse juures kirjeldasin.

Miks pühapäeva õhtul näidatavad mängufilmid lõpevad nii hilja ( ca 00.30 ) ? Enamik inimesi läheb ju esmaspäeva hommikul varakult tööle ja peab sel juhul valima, kas vaadata film lõpuni või magada vähem kui kaheksa tundi.
Siin pole head lahendust. Uuringud näitavad, et kesköö paiku on telerite ees veel väga suur osa inimesi.

Seetõttu planeerivad kanalid oma programmi pikalt öösse, sealhulgas ka pühapäevadel, mil vaatajate hulk on tavalisest veel suuremgi.

Arusaadav, et osale hiline telerivaatamine ei sobi, aga suure tõenäosusega on võimalik näiteks pühapäevaõhtune film mõnel teisel ajal ära vaadata, sest telekanalid ostavad filmid alati mitme näitamiskorraga ja kunagi ei planeerita järgmist eetriaega täpselt samasse päeva ja kellaaega.

Kas TV3 ei tahaks filmi «Magnus» näidata enne, kui see lõplikult ära keelatakse?
Tunnistan ausalt, et kaalusime seda. Aga tänase seisuga on vastus ei. Minu arvates oleks see veidi odav ja alatu viis reitinguid saada ja kohtuotsust tuleb ikkagi austada.

Ja olles ise filmi üle vaadanud, võin öelda, et mõistan nimitegelase ema motiive filmi keelamise nimel võitlemisel.

On teie reklaamipausidel ka mingi kindel pikkus? Kord vaatasin kella pealt, kui kaua kestab üks paus ja tuli tervel 9 minutit. Kas te tõesti peate nii pikad pausid tegema? Viiest minutist täitsa piisaks.
Ringhäälinguseaduse kohaselt võib telekanal näidata igas tunnis kuni 12 minutit reklaami. Selle mahu sisse ei lähe sponsorlus ja telekanali omareklaamid.

Kultuuriministeerium, kes teostab kommertskanalite üle järelevalvet, jälgib meid väga põhjalikult, seetõttu pole põhjust muretsemiseks, et kanalid seadust rikuvad.

Miks te ei suuda saatekavast (kellaaegadest) kinni pidada? Ma saan aru, kui on midagi erakorralist, aga liigagi tihti lähete te lihtsalt reklaamidega üle aja.
Põhjuseid on üldjuhul kaks.
Saadete pikkused kõiguvad mõne minuti piires siia-sinna, mis tähendab, et kava koostajatel on praktiliselt võimatu minutilise täpsusega kava planeerida.

Samuti on võimatu ette ennustada sekundilise täpsusega reklaamimahtu, mis saadete vahel käib. Samas üritame operatiivselt korrigeerida, sellest ka aeg-ajalt esinev lõputiitrite «lõikamine» vms.


Taastab TV3 kunagi oma teleteksti?
Ei ole plaanis.


Kas TV3 tuleb tulevikus maapealses digi-tv's vabalevisse?
Kindlasti. Hetkel on riigikogus teisel lugemisel ringhäälinguseaduse muudatus, millega pannakse paika telekanalite digisse ülemineku põhilised teemad.

Juhul, kui seadus sellisel kujul, nagu ta teisele lugemisele läks, vastu võetakse, on TV3 vabas digilevis juba lähikuudel. Juhul kui seadus jääb toppama, siis ilmselt ka meie digisse minek viibib veel mõnda aega.

Mis on põhiline erinevus TV3 ja Kanal 2 vahel?
Olgugi, et programmi vaadates võime tunduda suhteliselt sarnased, on põhilised erinevused meie vaatajates. TV3 vaataja on Kanal 2 vaatajaga võrreldes noorem ja kõrgema haridusega.

Samuti vaadatakse Tallinnas rohkem TV3 kui Kanal 2. Telekanali seisukohalt on see väga tähtis, sest reklaamiklientide jaoks on sellised vaatajaprofiili detailid väga tähtsad.


Miks on Eesti telekanalite jaoks ületamatu helitugevuse ühtlustamine?
Selle küsimuse peab edastama leviteenuse edastajale AS Levira.

Kuidas TV6-l läheb? Kas olete algusega rahul?
Siin on hea põhjus rääkida teleturust veidi üldisemalt, sest TV6 algus on sattunud mõneti keerulisse aega. Kõik oleme kuulnud surutisest, majanduslangusest, kriisist jne.

Samas 2009. aasta esimene kvartal oli telereklaami jaoks tegelikult positiivne, sest kui eemaldada arvutustest eelmisel aastal esimeses kvartalis valimiste poolt genereeritud tulu, siis turg kasvas ikkagi enam kui 10 protsenti.

Teise kvartali kohta ei saa veel väga täpselt öelda, sest näen vaid TV3, TV6 ja 3+ numbreid. Aga tundub, et päris kukkumist kindlasti karta ei ole.

Pigem on küsimus selles, kas telekanalid suudavad kohanduda tuludega, mis on küll positiivsed võrreldes eelmise aastaga, aga väiksema kasvuga, kui prognoositud.

Ma arvan, et kõik turuosalised vaatavad hetkel kriitiliselt üle oma kulunumbreid, et jääda planeeritud kasuminumbrite juurde.

Uute kanalite, sh TV6 ja K11 lisandumine pole oluliselt turgu muutnud, kuna mõlemad on suure turuosalise sõsarkanalid, siis kumbki otseselt selle tõttu turuosa loovutanud pole.

Kalev Sport praktiliselt reklaamiturul ei osale ja arvestades nende vaatajanumbreid, on väga raske ka uskuda, et see neil lähitulevikus võiks õnnestuda.

TV6 algus on olnud päris hea ja vastavalt plaanile. Kõige tähtsam on leida oma vaataja ja sellega on TV6 tänaseks hakkama saanud. Kui eesmärk oli teha kanalit noorele mehele, siis nii on ka läinud.

2008. aasta reklaamipirukast võtab TV6 veel väikese osa, aga kasv on vaid aja küsimus.
Samas kõige parema kasvupotentsiaaliga on venekeelsed kanalid PBK ja 3+, sest venekeelne auditoorium on täna teles veel alahinnatud.

Telereklaami rahadest suunatakse venekeelsele vaatajale vaid 15-16 protsenti, samal ajal kui me teame, et venelasi on elanikkonnast ja seega ka tarbijatest umbes 1/3. Ennustan, et venekeelsele elanikkonnale suunatud raha osakaal kasvab edaspidi iga aasta vähemalt 2-3 protsenti.



Miks Elion ei saa näidata TV6 ja miks Starmani võrgus on pilt kahekordne?
TV3 ja Elion pole jõudnud kokkuleppele programmi retransleerimise hinna osas. Elion on seisukohal, et tema klintide jaoks on TV6 vähemtähtis kui enamik maksulistest telekanalitest ja seetõttu pole tänaseni kokkulepet sündinud.

Miks pilt Starmani võrgus kahekordne on, peab küsima Starmani käest.


Viimase aasta jooksul on televisiooniga seoses väga palju muudatusi olnud. Milline on Teie hinnangul telemaastik viie aasta pärast?
5 aasta pärast on kindlasti rohkem eestikeelseid telekanaleid võrreldes tänasega. Samas on endiselt vaid mõned üksikud (max. 3-4) suured, laiale auditooriumile suunatud kanalid nagu täna TV3 või Kanal 2.

Kanalite arv suureneb kitsale auditooriumile suunatud nišikanalite arvel. Põhjus, miks suuri kanaleid palju juurde ei teki, on selles, et sellise kanali tegemine on väga kallis ja meie kohalik reklaamiturg ei suuda liiga suurt arvu selliseid kanaleid kasumis hoida.

Küll võib aga hulgaliselt käima panna suhteliselt odavalt kokku pandud, kindlale spetsiifilisele sihtgrupile suunatud kanaleid, mille käigushoidmiseks piisaks pisikesest reklaamirahast, mis suunatud just selle konkreetse sihtgrupi püüdmisele.

Veidi sarnaneks see meie praeguse ajakirjade turuga, kus tegijaid on kümneid aga «suuri» mõni üksik.


Mis saab sügiseks uutest telekanalitest TV6, Kanal 11, Neljas ja Seitsmes?
TV6 ja Kanal 11 jätkavad ilmselt plaanitud rajal. TV6 puhul on sihtgrupiks «pigem noor, pigem linnainimene, pigem mees kui naine».

See tähendab, et oleme valinud küll veidi raskema tee, sest noori ja eriti mehi on täna väga raske teleri ette meelitada.

Aga juhul kui see õnnestub, tekib meil konkurentidega võrreldes selge konkurentsieelis, sest Kanal 11 jahib naisi, keda juba täna on võimalik kõigilt kanalitelt «kätte saada».

Neljas on veidi erinev projekt võrreldes tavalise kommertskanaliga, sest tegemist on hoopis Starmani müügiedendusprojektiga, mille eesmärk on luua konkurentsieelis teiste kaablioperaatorite suhtes.

See omakorda tähendab, et inimeste hulk, kes seda kanalit üldse näevad, on tehniliselt piiratud ning seetõttu ta kommertskanalite tegevust oluliselt ei mõjuta.

Telekanal Seitse sel sügisel veel ei kao, aga pakun, et sellisel kujul ta väga pikalt ei jätka.

Mida arvate sellest, et Nelonen ja MTV3 kadusid Eesti kaablieetrist?

See oli mõneti paratamatu, sest mõlema kanali programm koosneb suures osas hankeprogrammist, mis on ostetud vaid Soome territooriumil näitamiseks.

Seega ei saanud need kanalid kuidagi anda luba oma programmi retransleerimiseks Eesti territooriumil, kus samad programmid on ostetud kohalike telekanalite poolt.

Milline on TV3 organisatsiooni ja tööandjana?

TV3 täna on üpris demokraatlikule juhtimisstiilile rajatud ettevõte, kus organisatsioon on üles ehitatud pigem maatriksina kui püramiidina. Maakeeli tähendab see seda, et kõigil on võimalik sõna sekka öelda ja otsustusprotsessis osaleda.

Tööandjana oleme päris usaldusväärne, sest majanduslik olukord on meil hea, positsioon turul tugev ning kinnisvarahindadest me ei sõltu.

Osana rahvusvahelisest kontsernist suudame noortele ja ambitsioonikatele pakkuda väljakutseid ka väljaspool, kui Eestis kitsaks jääb.

Mida peate enda suurimaks õnnestumiseks ja mida kõige suuremaks ebaõnnestumiseks TV3 juhina?

Suurimaks õnnestumiseks pean TV3 juhtpositsiooni taastamist sellel kevadel. Ainult asjaosalised teavad, kui palju energiat, närve ja tööd selle taga on.

Aga see sündis tänu sellele, et oleme suutnud kokku panna suurepärase meeskonna, keda siinkohal ka tänan tehtud töö eest ja meenutan, et kergemaks ei lähe, ainult lõbusamaks!

Suurimaks ebaõnnestumiseks pean sellesama liidripositsiooni kaotamist 2006. aasta sügisel. Puhas oma lohakus, aga arvan, et olen sellest õppinud ja õiged järeldused teinud.

Nägin teid suvel Kuressaares jalgpalliväljakul löömas kohaliku naiskonna vastu iluväravat. Milline on teie elu tähtsaim värav?

See oli tõesti suurepärane värav. Üks minu tuttav Postimehes töötav krimiajakirjanik, kelle nimi algab B-ga «nagu Beckenbaueril», ütles selle värava kohta, et kui tema oleks oma amatöörikarjääri jooksul kas või ühe sellise löönud, siis võiks ta rahulikult jalgpallisaapad varna riputada

Olete meedias jätnud endast sellise kurja ja karmi mehe mulje, kas olete ka vabal ajal selline? Või teete ka vahetevahel napsu ja nalja?

Kahju, kui olen kurja inimese mulje jätnud. Ise arvan, et olen suhteliselt lihtne ja kindlasti mitte karm, eriti pärast kahe viimase lapse sündi. Ma loodan, et töökaaslased iseloomustavad mind pigem sõnaga «õiglane», aga mitte «kuri».