Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/08/27/227152t1h1481.jpg)
Nädala jagu päevi, sellest pühapäevast alates, vältab Tallinna kobarkinos järjekordne, juba viies vene filmi festival, mille jooksul jõuab esimest korda Eesti ekraanile valik idanaabri viimase aja huvitavamatest linateostest.
Kas te mäletate veel Sergei Solovjovi perestroikaaegset «Assat»? Film lõppes sellega, kuidas rikkuri armuke Alika (Tatjana Drubitš) tapab oma eestkostja, sest too on omakorda tapnud Alika muusikust sõbra hüüdnimega Bananan (Sergei Bugajev).
«2-Assa-2» on selle järg, mida Solovjov kandis mõttes kõik need 22 aastat. Alika vabaneb lõpuks vanglast ja satub 1980ndate keskpaigaga võrreldes hoopis teistsugusesse maailma.
Mõistagi, aeg on teine. Eluraskuste eest rokkmuusika ja armastuse juurde põgenemine ei ole enam võimalik. Ka inimesed on ümberringi muutunud.
Siiski teeb Alika saatus ootamatu pöörde. Vangla-aastad pole tema ilu kaotanud. Ta kutsutakse filmi mängima ei vähem ega rohkem kui... Anna Kareninat ennast!
Nii juhtub filmis «2-Assa-2» – aga mitte ainult! Ka «Anna Kareninas», teises Sergei Solovjovi vastses filmis, mis festivali eeskavas, mängib nimitegelast Tatjana Drubitš!
Nagu on jõudnud juba osutada vene kriitika, on see alles mais esilinastunud teos vändatud hollywoodiliku haardega. Võrreldes Aleksandr Zarkhi 1967. aasta ekraniseeringuga, kus Kareninat mängis Tatjana Samoilova, on see kaheldamatult saavutus. Ja erilist huvi äratab see juba kas või selle poolest, et kaasa teevad manalamehed Oleg Jankovski (Karenin) ja Aleksandr Abdulov (Oblonski).
Teinegi Jankovski film «Tsaar» on festivali eeskavas. Selles Pavel Lungini teoses, mis jäi Jankovskile viimaseks, mängib ta metropoliit Filippi, Ivan Julma sõpra, kes tema vastu pöördub. Cannes’i festivalil esilinastunud film pole Venemaal veel ekraanidele jõudnudki.
Nagu ajaloost teada, jälgis Anna Ahmatova huvi ja kaasaelamisega oma noore kolleegi Jossif Brodski loomingut. Kumbki on tegelaskujudena esindatud ka festivali programmis.
Irina Kvirikadze kammerlik draama «Tatari vürstitar» kulgeb kahes ajastus ja jutustab sellest, kuidas 75-aastane Ahmatova satub enne oma surma taas Pariisi ja meenutab seal oma noorusarmastust, kunstnik Boriss Anrepit. Elatanud Ahmatovat kehastab Hanna Schygulla ja noort Ahmatovat Dana Agiševa.
Kui Brodski käest olevat pärast N. Liidu lagunemist küsitud, kas ta ei taha Venemaale naasta, vastanud ta: «Selline reis võiks teostuda üksnes anonüümselt...» Filmi «Poolteist tuba ehk tundeline teekond kodumaale» autorid, stsenarist Juri Arabov ja režissöör Andrei Hržanovski tegid selle teoks – iroonilise muinasjutu žanris.
Kokku on festivali programmis 13 filmi. Kindlasti tuleks esile tõsta veel viimase Moskva filmifestivali auhinnafilme, Nikolai Dostali «Petjat teel taevariiki» ja Karen Šahnazarovi «Palatit nr 6», aga ka Ivan Võrõpajevi «Hapnikku». Filmid on eestikeelse tõlketa.