Rändurid kohtavad džunglis pärismaalast, kes raevukalt tamtammi taob.
«See rütm on mulle tuttav,» sosistab üks rännumees teisele. «Ta palub vett. Kohe võime mu sõnade õigsust kontrollida.»
Rändurid kohtavad džunglis pärismaalast, kes raevukalt tamtammi taob.
«See rütm on mulle tuttav,» sosistab üks rännumees teisele. «Ta palub vett. Kohe võime mu sõnade õigsust kontrollida.»
Ta pöördub pärismaalase poole:
«Kas te palute jumalatelt vett?»
«Seda küll,» vastab pärismaalane. «Täpsemalt – me püüame leida lukkseppa, kes veetorustiku ära parandaks.»
Vanalt luuletajalt küsitakse, kuidas tema nägemisega lood on.
«Kehvasti, kehvasti,» vastab luuletaja. «Pudelit ma veel näen, aga pitsi enam mitte.»
«Kas teie töötate loomaaias lõvide söötjana?»
«Jah, mina.»
«Kuidas nad teid ära ei söö? Olete ju nii väike ja kõhn, te ei saaks lõvile kuidagi vastu.»
«Vaat selles see konks ongi. Nad ootavad, kuni ma paksemaks lähen.»
Matemaatiku õnnetu elu: pidevalt korrutades, et ei jaga kooselust midagi ja lapsedki ei suuda teda naisega liita, oli ta sunnitud viimaks lahutama.