Jaan Tätte: internetti minek on kui hambaarstile minek
24. mai 2008, 20:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanal 2 saade «Üks päev» jälgis armastatud laulja ja menuka näitekirjaniku Jaan Tätte teguderohket päeva.
Jaan täitis hiljuti oma kauaaegse unistuse ja asus aastaringselt Vilsandi saarele elama. Mai algusest määrati ta Vilsandi saarevahiks.
Hommik algas tuletegemisega pliidi alla. Päev oli eriti varajane, sest võrgud ootasid merest väljavõmist.
Mees rääkis, et kella on tal tarvis ainult selleks, et tabada raadiost õigel ajal ilmateade.
«Võtad kohvitassi, tuled õue ja vaatad, mis linnud on juurde tulnud,» kirjeldas ta päeva parimat osa.
Siis suundus ta oma isklikku väikesesse paadisadamasse, mis asub majast paarisaja meetri kaugusel.
Võrkudest sai ta saagiks mõned lesta ja hunniku adrut, kuid ta ei virisenud.
Jaan rääkis ka, et inimesed ei mõista, kuidas ta saab saarel olla, seal pole ju teatritki.
«Mina pole teatrilaval näinud sellist etendust, millist pakub meri,» sõnas ta.
Järgmiseks sõitis ta randa palgi järele, mida tal otseselt vaja ei olnud.
«Kui meri midagi annab, tuleb see vastu võtta. Ei saa jätta ripakile,» ütles Jaan ning rääkis, et enamiku puidust toob kohale meri ning seetõttu on metsa vaja väga harva minna.
Nüüd võttis ta arvuti kaenlasse ning läks WiFi masti juurde arveid maksma.
«Internetti minek on nagu hambabarsti juurde minek,» teatas Jaan, et talle on meilide lugemine vastumeelne. Kõik tahavad midagi, aga anda ei taheta midagi.
Põhiliselt soovitakse teda kuskile laulma ning ei suudeta mõista, et saarelt mandrile pääsemiseks kulub tal terve päev.
«Öeldakse, et ainult 15 minutit laulad. Nagu see teeks mu elu kergemaks!»
Praegu tahab Jaan proovida täiesti teistsugust elu ning võibolla kunagi hakkab laulma.
«Usun, et maal on päriselu ja linnas mänguelu,» arvas ta, et kõik, kes on linnast maale elama asunud, pole seda sammu kahetsenud.
Järgmiseks sõitis saarevaht kontrollreidile, ajas paar sõna juttu ülejäänud kahe saareelanikuga ning suundus koju lesta praadima.
«Tsipa kesine, aga näljast päästab,» kommenteeris ta einet.
Õhtuks küttis ta sauna ning ütles, et sõpradega saunas istudes räägitakse peamiselt ilmast.
«Ma ei tea, kas jään eluks ajaks siia, aga hetkel mulle väga meeldib,» lausus Jaan.
«Elage rõõmsalt ja kui võimalik, põgenege linnast maale,» lõpetas ta saate heatahtliku soovitusega.