Ühe saksa teadlase väitel näitab huumori kasutamine tegelikult agressiivsust.
Huumori kasutamine näitab agressiivsust?
Frieburgi ülikooli teadlane Helga Kotthoff selgitas, et kellegi naerma ajamine annab nalja rääkijale tunde, et ta on sotsiaalses hierarhias kuulajatest ülevalpool, kirjutab The Telegraph.
«Oskus kaaslasi naerma ajada ja huumorit kasutada on tegelikult agressiivne tegevus, milles sisaldub ka domineerimisvajadus,» selgitas uurija.
Kotthoff jätkas, et huumori sagedased kasutajad on tihtipeale juhipositsioonil, nad on keskmisest agressiivsemad ja teevad nalja teiste kulul.
«Huumori kasutamine annab kontrolli olukorra ja kaasinimeste üle. Eriti agressiivse sisuga on satiir ja iroonia. Veel 1960. aastatel olid naised rohkem meestel allutatud ja siis peeti naistele ebasobivaks rääkida naljakaid lugusid, eriti selliseid, mis oleks neile mingit mõjuvõimu andnud,» selgitas sakslanna.
Uurija sõnul saavad naised tänapäeval rohkem huumorit ja nalja kasutada. Naised teevad rohkem nalja enda kulul, mehed aga teiste kulul.
Ka on naiste ja meeste naljast aru saamine ja naljade rääkimine erinev. See saab alguse juba lapsepõlves. Uurija väitel räägivad juba viieaastased poisid nalju, samas kui selles vanuses tüdrukud on enamasti kuulaja rollis.
Põhjus võib peituda selles, et tüdrukute kasvatus on erinev ja neid kontrollitakse rohkem.
Kuid vanemaks saades võivad naiste naljad meeste naljadest isegi mahlakamad olla, kuna naised on vabanenud varasematest keeldudest-käskudest.
«Kuni 1960. aastate seksrevolutsioonini oli naistele tabu avalikult nalju rääkida, kuna huumorit peeti agressiivsuse märgiks. 1980. aastate lõpul tehtud uuring näitas, et mehed kasutavad palju seksuaalteemalisi, niinimetatud allapoole vööd nalju, et naiste suu naljade koha pealt kinni panna,» lausus Kotthoff.
Kotthoffi kinnitusel kasutavad naised nalja ja huumorit eelkõige sotsiaalsete suhete loomiseks, samas kui mehed pöörduvad nalja poole siis, kui on mingis kriisiolukorras.
Mõlema soo esindajad kasutavad nalja ka kaaslaste üle võimu saamiseks.