Joodikahvid pistavad pintslisse turistide dringid

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahv. Pilt on illustratiivne.
Ahv. Pilt on illustratiivne. Foto: AP / Scanpix

Väikesel St Kittsi saarel Kariibi meres elab alkohoolikutest ahvide hõim, kes juba ammusest ajast viinakuradile käpa andnud.


Pärdikud sattusid Kariibi mere saarele üle 300 aasta tagasi koos Aafrikast toodud neegerorjadega, vahendab Iltalehti. Saarel toodeti suhkruroost rummi, ahvid harjusid läbiaetud suhkruroogu sööma ja avastasid, et sellest jääb kenasti vinesse. Kuna alkohoolsest kraamist saarel puudust polnud, parmustus pärdikukogukond üsna kiiresti.

Tänu turismitööstusele panevad napsuahvid tänapäeval kärsa likku hoopis peenematesse jookidesse. Piisab, kui õnnis supelsaks end kuumale liivale sirutab, kui lähima puu otsast potsatab alla janune primaat ja ahvikiirusel ta kokteilile lõpu peale teeb.

Pärdikute kiituseks peab ütlema, et nagu inimeste, nii ka nende seas leidub täiskarsklasi, kes tulivee maha kallavad ja vaid kergete karastusjookidega piirduvad. Erandina inimühiskonnast on parm-pärdikute sotsiaalsel redelil kõrgeimal kohal just kõige kõvemad kõrid.

Vaata siit videost, kuidas purjus ahvid käituvad. Tundub, et on viimane aeg St Kittsi saarel AAA (Anonüümsed Alko-Ahvid) liikumine luua!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles