Teadlaste väitel suri kuulus muusik Wolfgang Amadeus Mozart tänapäeva antibiootikumidele resistentse MRSA bakteriga sarnase bakteriga nakatumise tõttu.
Teadlased: Mozarti tappis ravimiresistentne bakter
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. august 2009, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MRSA on tavalise bakteri
Staphylococcus aureus
vorm, mis ei allu näiteks penitsilliini ja metitsilliini läbiviidavale ravile, kirjutab The Telegraph.
Muusik suri 5. detsembril 1791. aastal 35-aastasena, kuid ta surma põhjus on siiani olnud saladuseks.
Kohe pärast tema surma hakkasid keerlema jutud, et ta mürgitati, teised allikad aga väitsid, et ta suri tuberkuloosi tagajärjel.
Nüüd aga esitas grupp Hollandi teadlasi oma teooria, mille kohaselt kuulus muusik sai Viini sõdurite seas levinud bakteriinfektsiooni.
Teadlased uurisid Viini surmaregistrit ja märkasid, et 1791. aastal suri palju noori mehi tuberkuloosi ning haiguse kätte, mida kirjeldati pundumisena kehasse kogunenud vedeliku tõttu.
Mozarti kohta käivate dokumentide uurimine näitas, et muusikul oli nii tuberkuloos kui ka pundumine.
Uuringut juhtinud Richard Zegeri arvates oli nii sõdurite kui ka Mozarti surma põhjustajaks bakteriaalne infektsioon.
«See bakter on võrreldav tänapäeva superbakteri MRSAga,» lisas uurija.
Ka seisab dokumentides Mozarti vennanaise Sophie Haibeli kirjeldus, milline nägi helilooja enne surma välja. Habeli sõnul oli muusiku nahal punased laigud ja keha oli paistes.
Uurijate arvates võis infektsioon alguse saada Viini sõjaväehaiglast, kus sanitaartingimused ja hügieen oli väga vilets.
«Epideemia sai alguse sõjaväehaiglast, kust see levis edasi elanikkonna hulka. Tegemist oli põletikku ja paistetust põhjustava haigusega. Samuti kogunes organismis vedelik, mis tekitas turseid,» selgitas Zeger.
Uurija lisas, et bakterinakkuse tõttu ei töötanud haigestunutel neerud enam korralikult ja see tekitas vedeliku kogunemise organismis.
«Mozarti keha tursus samuti üles, et ta ei olnud enam võimeline end liigutama. Kõik viitab sellele, et tal oli stafülokoki nakkus,» nentis Zeger.
Allikad näitasid, et Mozarti surmale eelnenud ja järgnenud ajal suri Viinis 500 inimest.
«Mozarti ajal olid paljud sõjaväelased muusikud. Mozart võis nendega kokku puutuda ja nakkuse saada,» lisas uurija.
Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) oli Austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna rajaja. Peeti imelapseks. Viljeles ja arendas paljusid žanre. Tuntumad ooperid «Haaremirööv», «Figaro pulm», «Cosi fan tutte», «Don Giovanni» ja «Võluflööt», Ta kirjutas ka ligi 50 sümfooniat ja reekviemi, 25 klaverikontserti ja kammerteoseid.