Seksuaalsusega seotud müüdid

Foto: PA Wire / SCANPIX

Siiri Rebane

,

Elukiri

Lapse arengus on nii müütidel kui ka muinasjuttudel tähtis roll. Müüdid on õilsad kangelaslood, kus on kindel isik, kellega samastudes saavad lapsed julgust ja innustust raskuste ületamiseks. Lastel ja ka täiskasvanuil on hea ennast nende kangelastega samastada.

Kui reaalne inimene teeks niisuguseid kangelastegusid, siis end temaga võrreldes võiks tekkida alaväärne tunne, seda ei juhtu aga müütilise, st ebareaalse kangelasega samastudes.

„Kaasaja seksuaalsed müüdid on inimeste jaoks paraku alavääristavad, neis pole konkreetseid kangelasi, neis on kangelaslikud teod. Kangelaslikud võimed on omistatud lihtsatele inimestele," ütleb psühhoterapeut, paari- ja seksuaalterapeut Meelis Sütt.

„Kui müüdid puudutavad seksuaalsust, siis tegelevad need nii teadliku kui ka alateadliku aspektiga. Rõhutakse käitumisele ja moraalile, sellele, mis on õige ja mis vale, antakse suuniseid, kuidas peaks käituma. Tunnete ja alateadlike küsimuste pool jääb mängust välja. Ent kui need müüdid on olemas ja kestavad, siis järelikult on neil kandepinda," oletab Sütt. Üks kandepinna tugi on see, et inimesed soovivad leida oma identiteeti mehena või naisena, identiteeti paarisuhtes partnerina. Ka need müüdid, ükskõik kui vildakad need ka poleks, täidavad inimeste tunnetuses ja teadmistes mingeid lünki, mida neil pole õnnestunud täita arengu ja kasvatuse ning eneseanalüüsi käigus.

„Müüdid annavad mingeid käitumisjuhiseid, ütlevad, kuidas on õige, aga ei suuna inimest enda üle mõtlema," tõdeb Sütt. „Mida rohkem üritatakse müütidele vastata, seda jäigemaks võivad muutuda nõudmised enda suhtes, sest müütides on käitumisjuhised, mida püütakse järgida. Võrreldakse, kuivõrd ma vastan sellele müüdile. Kui ei vasta, tuleb endalt rohkem nõuda, rohkem pingutada. Ning kui ei saa hakkama, võib ka alaväärsuskompleks tekkida, mis võib juba iseenesest pärssida nii seksuaaset iha kui ka erektsiooni."

Meelis Sütt püüab ümber lükata seksuaalsusega seotud enam levinud müüte.

1. Õnnelikus paarisuhtes ei tohi olla seksuaalprobleeme

Kui inimene on selle müüdi omaks võtnud, siis võiks küsida, miks ta vajab sellist veendumust, miks ta usub seda, arutleb Sütt. Põhjuseid võib olla mitu. Üks põhjus on, et inimene proovib leida viisi, kuidas teha oma paarisuhe õnnelikuks.

Probleeme võib ette tulla kõigis suhetes, ka õnnelikus paarisuhtes. Süti hinnangul on õnnelik see paar, kes suudab oma probleeme käsitleda ja neist kuidagi edasi minna, mitte neisse püsima jääda. Probleemid, nii seksuaalsusega seotud kui ka muud, on suhtes täiesti normaalsed nähtused, aga õnnelik paar suudab erinevalt õnnetust nendega midagi ette võtta, neid käsitleda.

Seksuaalsusega seostuvad sageli häbi-, süü- jm ebamugavustunded. Seksuaalteemadel on raske rääkida, aga mitte võimatu, usub Sütt. Eestis tehtud uuring on näidanud, et eestlased on valmis rääkima seksiteemadel, kui ainult keegi otsa lahti teeks. Alustada on raske.

2. Hea seks lahendab kõik probleemid

Meelis Sütt püüab selle lause teistpidi pöörata: paistab, justkui tuleksid kõik probleemid hea seksi puudumisest. Muidugi pole see nii.

Süti arvates toidavad seda müüti ka Hollywoodi filmid. Kui seal naine ja mees tülitsevad, siis kulmineerub riid sageli seksiga ja pärast on kõik õnnelikud. Võib küll olla, et viha erutab inimesi, aga kas see just probleeme lahendab, on iseasi.

Paariterapeut on tähele pannud, et sageli pole seksuaalprobleem paarisuhtes esimene ja ainus probleem, vaid see on käsitlemata ja lahendamata probleemide kulminatsioon. Raskused, mida paarisuhtes ei käsitleta, võivad väljenduda seksiga seotud raskustes: seks puudub paari elust, mehel on erektsiooniprobleemid või pole ühel või teisel iha. Seksuaalprobleemid võivad olla märgiks, et suhtes on pinged.

Toimiva suhte puhul teatakse teineteise vajadusi ja rahuldatakse neid, nii seksuaal- kui ka muid vajadusi. Jagatakse rõõme ning muresid ja toetatakse teineteist. Heas suhtes on mõlemat partnerit rahuldav tasakaal selles, kui palju ollakse sõltumatud ja kui palju seotud. See on Süti hinnangul üks võimalus emotsionaalselt tervet suhet määratleda.

3. Hea seks on erutuse pidev tõus orgasmini

Seksuaalprobeemidega inimeste küsitlemisel on ilmnenud, et seksuaalvahekord toimub neil tavaliselt ühesuguse stsenaariumi järgi. Ühest küljest annab see teatud turvatunde: on teada, mis ees ootab. Aga kui sama stsenaariumi kasutamine enam ei eruta, siis võiks mõelda selle muutmise peale. Uuringud on näidanud, et eakatel inimestel, kes on rahul oma seksuaaleluga, on ses osas lai repertuaar, mis pakub vaheldust.

Üks oluline nüanss nn hea seksi juures on, et partnerid oleksid mõlemad teineteise jaoks ihaldusväärsed. Sütt lisab ka, et paarisuhtes on seks vastastikune tegevus, seksuaalelu saab olla nauditav ja rahuldustpakkuv, kui mõlemad on aktiivsed, mõlemad on seksist ja teineteisest huvitatud ja mõlemad austavad seejuures ka iseennast.

4. Ainult genitaalne kontakt on õige seks

„Ei pea olema alati vaginaalne vahekord, et tunda seksist, mida tunda soovitakse," rõhutab terapeut. Mida laiem on repertuaar, seda rohkem naudinguid on võimalik kogeda ja nii saab ennast ka vabamalt tunda.

Loomulikult on ka vaginaalne vahekord üks osa seksist, aga kui see pole eesmärk omaette, võib tunda ennast mõnusalt ka muul viisil teineteist nautides ja naudinguid pakkudes. Probleemiga on tegemist siis, kui tahetakse olla vaginaalses vahekorras, aga ei saada sellega hakkama, siis tuntakse ennast õnnetuna.

5. Õige mees on alati seksiks valmis

Kui mehed peavad seda väidet tõeseks, siis tunnevad nad ennast väga alaväärsena, sest ükski normaalne inimene pole kogu aeg seksiks valmis. „See on rohkem pioneeride hüüdlause - alati valmis," märgib Sütt.

Iga inimene on vahel väsinud, kord rohkem puhanud, kord rõõmus, kord kurb või masendunud, see kõik mõjutab ka valmisolekut seksiks. Seks ei ole mitte ainult bioloogilise instinkti väljendus, vaid ka emotsionaalne ja psühholoogiline tegevus. Tunnetel on siin suur osa. Nii naised kui ka mehed vajavad seksiks sobivat häälestust, mis sõltub paljudest asjaoludest.

Oleks iseenesest kurb, kui seks oleks ainus meelelahutuse viis, enesele tähenduse saamise viis, ainus viis, kuidas tunda, et ollakse ihaldatud või väärtuslik. Mida rohkem on elus viise rõõmu tundmiseks, seda õnnelikumad ja rahul ollakse.

6. Seksis peab juhtima mees ja saavutama naise täieliku rahulduse

Naistele teinekord meeldib, kui mehed saavutavad nende täieliku rahuldamise, aga kas see on ainult meeste saavutada ja kas mehe rahuldus on ainult naise saavutada? küsib Sütt. Seks on seda rahuldustpakkuvam, mida rohkem inimesed tunnevad oma rahulduse saavutamise viise, et seda siis partnerile õpetada ja partneriga jagada. Võib teisele rahuldust pakkuda, aga seda ei saa teha nii, et üks pakub ja teine võtab vastu. Seks on koostegevus, koosolemine, ühine nauding. Seks ei pea olema tulemus, ei pea olema teekond erutusest orgasmini. Kui üldse saab rääkida heast seksist, siis tähendab see, et inimesed tunnevad ennast teineteise seltsis hästi, mõnusalt ja vabalt, arvab Sütt.

7. Erektsioon on seksimisel vältimatu eeldus

Erektsioon ei ole mitte seksi, vaid penetratsiooni vältimatu eeldus, et mees saaks peenisega naisesse tungida, aga nagu öeldud, ei pea seks tähendama ilmtingimata ja alati genitaalset vahekorda. Peenisel on puutetundlikkuse retseptorid: kui peenist puudutada, siis need retseptorid annavad signaali ajju, mis registreerib, et see on mõnus piirkond, et see puudutus on mõnus. Need retseptorid töötavad nii erekteerunud kui ka mitteerekteerunud peenisega. Seega saab ka lõdva peenisega kogeda mõnutunnet.

Sütt märgib, et mõned mehed pole aru saanud, et naisi ei saa ega pea rahuldama ainult peenisega. Kuivõrd see müüt tõsi on, aga öeldakse ka, et naised armastavad eelkõige kõrvadega. See, mis kõrvu kostab - romantiline jutt -, tõmbab samuti ja väga naise tähelepanu, aga muidugi tahavad naised ikka ka füüsilist mõnu. Peale peenisega rahuldamise on veel palju muid asju, kuidas naisele meeldivat tunnet ja romantilist häälestatust tekitada. Kui kas või pesta naise eest nõud ära, võib juba see viia naise heale lainele, sest ta tajub lähedust ja sümpaatiat. Eks kaua koos elanud paarid teavad häälestumis- ja häälestamisviise ise kõige paremini.

8. Erektsioon näitab seksuaalse erutuse taset

Üldjuhul näitab küll erektsioon, et mees on seksuaalselt erutunud, aga erutus võib olla ka psühholoogiline ning see ei pea ilmtingimata erektsiooniga väljenduma. „Mees pole kahefaasiline aparaat, mis on kas sisse või välja lülitatud," muigab Sütt. Tähele tuleb panna ka seksuaalset iha. Kui mees hakkab ihata seksima, siis on loomulik, et erektsiooni ei teki, sest ta ei tunne erutust ega soovigi seksida. Võib ka nii olla, et mees küll tahaks seksida, aga mingi hirm, ärevus, mõtetes tööasjad või muud probleemid segavad teda, ebamugavad tunded võivad erektsiooni teket takistada.

9. Kui seksi ajal erektsioon kaob, siis peenis enam ei jäigastu

Eelmängu või seksuaalvallatuste ajal võib olla mitu asendit, mis tekitavad kehas lihaspingeid, mis pärsivad erektsiooni, aga ei pärsi naudinguid, psühholoogilist iha, ütleb Sütt. Näiteks kondoomi pealepeanek. Kui sellesse suhtuda kui mehaanilisse, vastumeelsesse tegevusse, siis loomulikult kaob erektsioon. Aga ka seda saab mänguliselt teha, nii et see on üks eelmängu osa ja siis ei pruugi see erektsiooni mõjutada.

Süti arvates võib hoopis liigne tähelepanu peenisele erektsiooni pärssida. Kui keskenduda ainult peenisele - kas see on ikka erekteerunud jne -, siis jäävad kõrvale naudingud, tunded, mida partner võib pakkuda ja mida ise võiks partnerile pakkuda. Kui uuritakse ainult peenise seisukorda, jääb partner oma tunnete ja elamustega tähelepanu alt välja, siis on seks vaid mehaaniline sooritus.

Tunne, mis kindlasti seksuaalsust pärsib, on ärevus. Seksuaalne iha ja ärevus on pöördvõrdelised. Mida suurem on ärevus, seda vähem on seksuaalihal võimalust tekkida. „Kõigepealt tuleb püüda rahuneda, saada aru oma ärevusest, alles siis saab tekkida sobiv häälestus seksuaaliha tekkimiseks," ütleb terapeut.

10. Naine ei tohiks esimesena seksi alustada, kui mehel on erektsiooniprobleeme

Oleneb, kuidas naine alustab. Kui ta on nõudlik, häbistav, etteheitev, süüdistav, siis pole see loomulikult hea viis, loomaks seksiks meeleolu. Aga kui naine näitab välja oma iha mehe vastu, siis see on hea. Kui naine kunagi mehele ei lähene, siis tekibki mehel tunne, et naine on temas pettunud ega tahagi enam teda, ei ole temast huvitatud.

11. Kui mees pole võimeline saavutama erektsiooni, siis tähendab, et ta ei püüa piisavalt

Sütt arvab vastupidi: kui saame ennast vabaks lasta ja mõnusalt tunda, siis see on seksuaalse iha ja erutuvuse tekkimise eeldus. Kui hakatakse keskenduma peenisele ja erektsioonile, siis võivad kõik mõnusad tunded kõrvale jääda. Kui ollakse millegipärast ärevuses, siis tuleks selle põhjustest aru saada, ärevusest vabaneda ja siis alles saab seksuaalsus esile tulla.

12. Vanas eas ei sobi seksida

Müütiline on ka arvamus, et teatud vanusest alates (no mis vanusest siis küll?) ei peaks enam seksima. „Tänapäevaste teadmiste valguses võib öleda, et seksuaalne tung on olemas surmani," ütleb Sütt. Kui pole otseselt seksuaalsust mõjutavaid haigusi, siis ei peaks seksuaalne iha olema üheski eas pärsitud või keelatud.

Kui inimene arvab, et ta on seksiks liiga vana, siis on tal vabadus nii arvata, aga kui teinepool nii ei arva, toob see kindlasti probleeme kaasa. Sütt leiab, et kui keegi kuulutab ennast seksiks liiga vanaks, siis see ei pea tähendama, et seksuaaliha enam pole, vaid see iha on kuidagi pärsitud või endale millegipärast keelatud.

Seksuaalsus on individuaalne. Paarisuhtes võib see mõnikord kujuneda võitlusväljaks: üks ütleb, et tahad liiga sageli, teine ütleb, et sa ei taha peaaegu üldse.

Kui inimesed on lähedased ja hoolivad teineteisest, püüavad nad leida mõlema jaoks võimalikult sobiva, mõnusa ja rahuldava seksuaalelu. Numbritele keskendumine - mitu korda nädalas - võib olla mõlemale väga ahistav. „Seksi sagedus ja kvaliteet pole armastuse mõõt," rõhutab seksuaalterapeut.