Pärnu müüjad peavad hiinlasi töömesilasteks

Pärnu ärimees Elmar Lepp Lepa kaubakeskuse Panda poes koos Euroopas Panda äri juhtiva Qixiang Fengi ja Pärnu ärijuhi Wenhui Yangiga. Foto: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

Paar kuud on Pärnus Lepa kaubakeskuses avatud Panda pood, kus köidavad esimesena pilku väikest kasvu rõõmsa silmavaatega hiinlased, kes kaubarivide vahel liiguvad, kuid kelle valvsat silma on mõni juba pahaks pannud.

Selle loo autorit teavitas Kata-nimeline daam e-kirja kaudu järgmiselt: "Kas Pärnus mõnes teises poes istuvad ülemused päevad läbi oma töötajate kõrval ja valvavad nende igat sammu, kuigi on teada, et poes on igas nurgas videovalve? See jälitamine solvab. Poes on terve suguvõsa ja iga päev turvab eri inimene."

Pigem abivalmidus kui jälitamine

Panda poe kõrval müüvad kaks noort daami kingi. Nemad küll ei olevat märganud, et hiinlased kuidagi kedagi solvaksid.

 "Võib-olla on jälgimine ebameeldiv, aga kaubahallideski on turvatöötajad. Hiinlased on abivalmis, hoiavad kokku ja on tõelised töömesilased," rääkisid naised.

Panda poe kassas olnud Eve Nurmik tunnistas, et tema ei leia küll midagi häirivat - kõik teevad oma tööd. "See on ju nende kauplus, nende kaup, miks mitte valvas olla," arvas Nurmik.

Tema meelest olevat eriti kena vaadata, kui südamlikult nad omavahel suhtlevad - tegemist on suguvõsaga ja omavaheline läbisaamine annab nii mõnelegi eestlasele silmad ette.

"See, mis meie, eestlaste arvates on liiast - nagu kedagi jälitataks ja passitaks -, on hiinlaste meelest abivalmidus. Olen Hiinas palju käinud ja tean, et ostjat abistatakse igal sammul, kaupluses ollakse ainult ostja päralt. See on nende kultuuri omapära ja nad toimetavad nii kõikides oma ärides, olgu need kus maailma paigas tahes. Eesti müüjad võiksid neilt õppida, sest hiinlane ei lobise kunagi kaaslasega ega räägi mobiiltelefoniga, kui saalis on ostja. Ta ruttab kohe appi," rääkis Panda Pärnusse tooja ärimees Elmar Lepp.

Kultuurid põrkuvad ikka

Panda ärijuht Qixiang Feng, kes peab silmas nii Eestis, Poolas kui Ungaris tegutsevaid Panda poode, oskab hästi ungari keelt, sest on Ungaris olnud kaheksa aastat. Eesti keeles teab ta üksikuid sõnu, nii nagu ka Pärnu äridel silma peal hoidev Wenhui Yang.

Yang kõneleb inglise keelt ja Nurmik lausus, et saab nii oma keeleoskust lihvida. Samal ajal tunnistasid hiinlased, et keeleprobleem on neil tõesti. Sõnadest nagu "tere", "kala" ja "kana" on vähe ning nad loodavad töös eestlastest saaliteenindajate abile.

Elmar Lepp leidis: mine tea, mõni müüja mõnes teises Pärnu kaupluses on ehk moka kirtsu tõmmanud, sest hiinlastel on näiteks oma toidueelistused ja nad ostavad vaid kindlaid toiduaineid.

Hiinlane valib Pärnus liha. Müüja pakub talle: "Hea liha!" - "Ei ole hea," ütleb hiinlane. "Mis sel siis viga on?" imestab müüja. Hiinlane küsib teise lihatüki, kus kiud sees. "Vaat see on hea liha!" Kiud lihas toimib nagu luud kalas - selline liha küpseb pehmemaks.

Feng ja Yang maitsevad küll šašlõkki, kui pakutakse, aga ise eelistavad loomaliha pigem hautada. Muide, riisi nad siit ei osta, vaid toovad seda Hiinast, kus elavad kahe miljoni inimesega linnas nimega Xia Men. See ei ole hea riis, mis Eestis müüakse, see on madala kvaliteediga, leiavad nad.

Söömisharjumus paneb eestlasi samuti imestama. "Olen neid tihti oma poole kutsunud, sest nad on siin Pärnu neljas korteris nagu suletud ringis - keelt oskavad vähe ja kodus vaatavad televiisorit, suhtlevad Skype'i kaudu lähedastega või loevad Hiinast kaasa võetud raamatuid," kirjeldas Lepp.

"Hommikul joovad nad tassi kohvi või teed, lõunal näksivad midagi, aga õhtuti just söövadki. Vastupidiselt meil levinud soovitustele, et hommikusöök söö ise, lõuna jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele. Hiinlased söövad õigesti ja nende toidud on sellised, et söö, palju tahad, kuid kahe nädalaga oled ikka kaks kilo alla võtnud," jutustas Lepp erinevustest.

Qixiang Feng tunnistas, et nad ei tunne end Pärnus eestlastest väga erinevad olevat.

"Eestlane on töökas, olen seda oma kaupluses näinud. Meile meeldib siin ja kui algul rentisime 300 ruutmeetrit pinda, siis nüüd rendime 200 veel juurde," selgitas ta.

"Meile on lapsest saadik õpetatud: ole töökas, abivalmis ja hoia oma peret," selgitas Yang.

Lepal on tuua näide, kuidas hiinlased appi ruttasid, kui äri hoovilt oli vaja üht koormat edasi toimetada. "Nad lihtsalt tulid appi, ilma et neid oleks palutud," rääkis Lepp. "Lausa imetlusväärne minu meelest oli ka juhus, kui ühe vanaema haigestus ja mees sõitis kähku Hiinasse. Ma ei tea, kas eestlane oleks nii toiminud."

Mis Fengile ja Yangile Pärnus kõige enam meeldib? Vastus oli: kalapoed. Eriti need, kus müüakse elusat kala. Nad armastavad väga värsket kala.