...And The Ever Expanding Universe
Arts & Crafts
The Most Serene Republic on Toronto indie-septett ning «...And The Ever Expanding Universe» on nende kolmas stuudioplaat. TMSR ei kõla kindlasti mitte tava-indie-bändi moodi, nii kõlavärvide kui ka erinevate muusikaliste mõjude poolest. TMSRi muusikas esineb varjundeid progest, 60ndate popist, elektroonikast, psühhedeeliast ja isegi kammermuusikast, nagu loos «Patternicity». Nimetatud instrumentaal on selgelt plaadi tipphetk, tõstes grupi orkestratsioonilembuse eriti kõrgele tasandile.
TMRS võib hea tahte juures indie-taaga ületada ja luua midagi tõeliselt fenomenaalset. Jääb üle loota, et käesolev plaat viitab arengule, mis alles ees.
Kolm aastakümmet tagasi kõik oma kitarrid heategevusoksjonil maha müünud ja popmuusikamaailmast lahkunud Cat Stevens on tagasi Yusufina ning annab nüüd terve plaadi jagu selgitusi, kus ta käinud ja mida mõelnud. Tegelikult on see mehel juba teine album pärast naasmist popmuusikasse. Lugulaulud pajatavad enamjaolt enesele koha otsimisest siin maamuna peal, õnne ja rahu leidmisest tänu usule, täpsemalt islamiusule. Võiks ju spekuleerida, kui paljudest lauludest oleme selle teeloleku aja jooksul ilma jäänud, ent kas täna oleks siis jälle neid lugusid? Albumitäies kaasakiskuvate meloodiatega lugudes, kus ühtki instrumenti pole ülearu, täiendavad mahedahäälset laulikut ja tema kitarri kaunid klaveri- ja viiulihelid, muu hulgas võib kuulda tšellot ja saksi. Mees, kes pikka aega julges usulistel kaalutlustel vaid trummi saatel laulda, on igati tagasi, mässides end õrnalt nukramaigulisse, tõsisesse muusikakangasse. Mõnigi laul, eesotsas nimilooga, jääb kõrvu kõlama, mõni mõjub suisa sugestiivselt, nt «To Be What You Must». Ning salamisi jõuab mõte mõtte järel kuulajani.
Lilled ja liblikad (antud juhul küll linnud ja mesilased, ilmselt vihjega ühele pisikeses pakendis «aksessuaarile»), vihm ja päike ning mõistagi «Sina». Sellest need tänapäevased popirokibändid lõõritavad, olgu nad siis Eestist või kaugemalt. Kui tegemist oleks kodumaise pundiga, kiidaks ehk taevani ja soovitaks minna vallutama Euroopat. Just seda need ülelahenaabrite päikesetõusu avenüü kutid juba teinud ongi, võites saksa neidude südameid.
Tegemist on pretensioonitu, tasaühtlase poprokiga, midagi eristuvat ei kipu kõrva kõlama jääma. Vahest on lood lihtsalt ülehelitöödeldud, mille käigus viimanegi isikupärane nurk maha võetud? Vahest mitte. Leidub selliseid punte ju meitemailgi, lihtsalt kõigil pole õnne või ka tahtmist kodust kaugemale musajüngreid hankima minna. Nagu vahest meie fännitaridel ka popgasmi – eestikeelselt-meelselt jagub seda küll. Rõõmsameelset pealehakkamist täis Rasmuse ja HIMi noorem vennake.