Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Galerii: merebioloogid avastasid ebatavalise meritähtede koloonia

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Kaart, millel on märgitud alal, kus meritähtedekoloonia asub
Kaart, millel on märgitud alal, kus meritähtedekoloonia asub Foto: AFP / Scanpix

Merebioloogide grupp avastas Uus-Meremaa lähistelt, merepõhja vulkaaniliselt alalt ebatavalise meritähtede koloonia.

Macquarie Ridge nime kandev ala ulatub 1400 kilomeetri ulatuses Uus-Meremaa lõunaosast Antarktikani, kirjutab abc.net.au.

Teadlaste kinnitusel polnud nad varem midagi sellist näinud, et miljonid väiksed meritähed suure koloonia moodustaksid.

«Ma pole varem midagi sellist näinud – meritähed moodustasid ühe suure organismi, toitudes merehoovus poolt nendeni kantavast,» lausus merebioloog Mireille Consalvey.

Consalvey sõnul andis leid meritähtede eluviisi kohta uut informatsiooni.

Ekspeditsiooni juht Ashley Rowden lisas, et tavaliselt on meritähtede elupaigaks madalamad merepõhja alad, mitte veealused mäed või vulkaanid.

«Andsime meritähtede kolooniale nimeks «Brittle Star City». See on oma olemuselt unikaalne ning sellist pole varem merepõhja kõrgematest paikadest leitud. See katab 150 ruutkilomeetri suuruse ala,» sõnas Rowden.

Uurimismeeskonnas osalenud merebioloog Tim O´Hara nentis, et leid oli nagu tagasivaade 300 miljoni aasta taha, mil kalasid oli veel vähe ja merepõhjade põhilisteks elanikeks olid meritähed.

«Röövkalad toituvad meritähtedest, kuid mingil põhjusel polnud nende ümber mitte ühtegi kala ning selle tõttu said see meritähtedekoloonia rahus areneda,» lisas O´Hara.

Ta jätkas, et kaladepoolse mitteründamise üheks põhjuseks võib olla tugev Antarktika ringhoovus (Antarctic Circumpolar Current).

Meritähed ( Asteroidea) on merepõhjas elavad tähekujulised  värvikad okasnahksed. Toituvad väiksematest kaladest, selgrootutest ja detriidist.

Tagasi üles