Aastakümneid püüdsid Austraalia ajaloolased lahendada selle riigi ühe kuulsaima sõjalaeva uppumise saladust.
Ajaloolased lahendasid sõjalaeva uppumise saladuse
Austraalia ristleja HMAS Sydney uppus 19. novembril 1941 Saksa ristleja Kormoraniga peetud lahingus, mis toimus Austraalia lääneranniku lähedal, kirjutab STT.
Sydney kõik 645 meeskonnaliiget hukkusid.
Ajaloolastel oli siiani mõistatuseks, kuidas palju nõrgem Kormoran suutis palju tugevamast Sydneyst jagu saada.
Müsteerium hakkas selginema, kui 2008. aastal õnnestus allveearheoloogidel Sydney vraki asukoht kindlaks teha.
Austraalia teadlased asusid seejärel laevavrakki uurima ning uppumise põhjust välja selgitama.
Nüüd avaldatud 150-leheküljelises raportis paljastatakse sõjalaev Sydney uppumise põhjused.
Uuringut juhtinud ajaloolase Terebce Cole´i arvates sai laevale saatuslikuks kapten Joseph Burnetti tehtud viga.
Nimelt olid sakslased oma Kormorani maskeerinud Hollandi kaubalaevaks.
Cole`i sõnul oli kapten Burnettil andmeid saksa laeva kohta, samas oli teada, et vetes ei ole ühtegi Hollandi laeva.
«Kapten pidas vaenlase laeva ohutuks Hollandi kaubalaevaks. See on täiesti mõistetamatu, miks ta vaenlast sõbraks pidas,» nentis ajaloolane.
Burnett ei andnud meeskonnale käsku minna võitluspositsioonidele, vaid võttis rahulikult kursi saksa laeva suunas.
Kui Sydney kontakteerus Kormoraniga, sattusid austraallased sakslaste tule alla.
Kormorani poolt tulistatud torpeedo tekitas Sydney vööri augu. Saksa alus tulistas Austraalia laeva ka 150-millimeetristest kahuritest, Sydney sai 87 tabamust.
Lahing kestis umbes 35 minutit ja selle aja jooksul 70 protsenti Austraalia laeva meeskonnast kas hukkus või sai raskelt haavata.
Uurijate sõnul hukkusid nii kapten kui ka kõik kõrgemad ohvitserid.
Sydney põgenes lõpuks ja uppus umbes kaks tundi hiljem.
Kuid lahingus sai kannatada ka Kormoran ja selle 400-liikmelisest meeskonnast kaotas elu 80.