Jäätise sorte on erinevad, kuid kõige traditsioonilisem ja tervisele kasulikum on koorejäätis. Koorejäätise põhitooraine on tavaliselt 35%-se rasvasusega naturaalne koor, mis annab jäätisele loomuliku ja hea maitse.
Koorega paralleelselt kasutakse ka võid, mis on samuti piimarasv. Kui tarbija soovib veenduda, et tegemist on ikka koorejäätisega, siis tuleb lugeda pakendilt koostist. Koorejäätis peab sisaldama piimarasvu - koor, või, piim - koostises nii koos kui eraldi.
Koorejäätis sisaldab suures koguses kaltsiumi, mis teeb luud ja hambad tugevaks ning on eriti tähtis kasvueas lastele. Tänu koorejäätises leiduvale piimarasvale ja D-vitamiinile omastab organism kõige paremini kaltsiumi.
Kuna paljud lapsed paljast piima tänapäeval juua ei armasta, saab vajaliku koguse kaltsiumi kätte jäätisestki. Näiteks sisaldab 100 grammi jäätist 150 milligrammi kaltsiumi, lapse päevane kaltsiumivajadus on 600 milligrammi.
Koorejäätis sisaldab peale kaltsiumi magneesiumi ja kaaliumi. Oluline on nende kolme mineraali üheaegne omastamine. Kaltsium, magneesium ja kaalium mõjuvad üheskoos vererõhku alandavalt ja toetavad südamelihase tööd.
Koorejäätises sisalduvad piimavalgud annavad organismile üliolulisi aminohappeid, millel on palju väärtuslikke omadusi, nagu näiteks rakkude uuenemine, organismi kaitse, hormoonide toime ja geenide regulatsioon.
Koorejäätisest saab ka suures koguses A-, D-, E- ja B-rühma vitamiine. Jäätise valmistamiseks kasutatud toiduainete algne toiteväärtus säilib peaaegu muutumatuna.
Paljusid magusasõpru hirmutab jäätise kalorsus. Tihti on see siiski üle hinnatud - näiteks sisaldavad kaeraküpsised jäätisest enam kui poole rohkem kilokaloreid. Samas on väiksema kalorsusega need jäätised, mis on puhta, st ühe maitsega (vanill, šokolaad jne).