/nginx/o/2008/05/19/42158t1hc89d.jpg)
Saksa psühholoog Dieter Zapf hoiatas, et naeratuse teesklemine mõjub tervisele halvasti.
Psühholoog: naeratuse teesklemine mõjub tervisele halvasti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Zapfi sõnul kannatavad sunnitud naeratuse sündroomi alla eelkõige näiteks poemüüjad, stjuardessid, läbirääkimisi pidavad kontoritöötajad ja vastuvõtulaudade teenindajad, kirjutab The Telegraph.
«Professionaalsed naeratajad kannatavad stressi all. Oma õigele tundele näiteks vastupidise tunde näitamine mõjub nii organismile kui ka vaimsele tervisele halvasti,» selgitas psühholoog.
Zapf hoiatas, et naeratuse teesklemine mõjutab ka immuunsüsteemi, tõstab vererõhku ja võib isegi südame tööd kahjustada.
Psühholoog uuris kahe aasta jooksul 4000 vabatahtlikku katsealust, kes jaotati kahte gruppi. Ühed neist mängisid teenindajaid, teised aga nende kliente.
Hea teeninduse nimel naeratust teeselnutel täheldati vererõhu märgatavat tõusu, mis püsis sellisena ka pikka aega pärast seda, kui teenindamine oli lõppenud.
«Iga kord, kui inimene peab oma tõelised tunded alla suruma või millegi teisega asendama, on sellel organismile negatiivsed tagajärjed,» leidis Zapf.
Ta lisas, et väga lühikest aega saab inimene oma tõelisi tundeid peita, kuid kui ta peab seda tegema pidevalt ning mingi emotsiooni kunstlikult esile kutsuma, siis võib see lõpuks depressioonini viia.