Süürias kasutati mürgist gaasi juba 1700 aastat tagasi?

Dura-Europose Palmyra värav, mis oli linna üks peaväravaid Foto: Wikipedia.org

Kui Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiim oli tõesti augusti lõpul Damaskuses toimunud keemiarünnaku taga, siis ei ole see esimene kord, mil seal piirkonnas on keemiarelva kasutatud.

Arheoloogid leidsid Süüriast enne kodusõda tõendeid, et seal kasutati antiikajal mürgist gaasi, edastab Live Science.

Briti Leicesteri ülikooli teadlane Simon James avaldas juba 2009. aastal, et Süürias kasutati mürkgaasi 1700 aastat tagasi kui Pärsia sassaniidide väed piirasid sealset Dura-Europose kindluslinna, mida haldasid roomlased.

Dura-Europos oli hellenistlik Vana-Rooma piirilinn Eufrati jõe ääres. See asub tänapäeva Süürias Salhiyé küla lähedal.

Selle 256. aastal pKr aset leidnud lahingu kohta puuduvad ülestähendused, kuid arheoloogid on leidnud sõjalisele kokkupõrkele viitavaid märke.

Dura-Europost uurisid 1920 – 1937 prantslased ja inglased ning 1986 prantslased ja süürlased.

James uuris nende väljakaevamiste dokumente, millest järeldas mürkgaasi kasutamist.

Sassaniidid piirasid linna ning sinna sisenemiseks kaevasid müüri alt tunneleid. Roomlased ei andnud alla ning kaitsesid iga hinnaga.

1930. aastatel leidsid arheoloogid märke sõdimise kohta. Ühest tunnelist leiti täisrelvastuses sõjameeste jäänused. Siis arvati, et need Rooma sõdurid surid tunnelivaringu tõttu.

Jamesi sõnul olid aga tunnelis nõud, milles oli jääke vaigu sarnasest substantsist ja väävlist.

Sassaaniidid panid tunnelitesse nõud, milles oli tuli ning kui roomlased püüdsid nendeni jõuda, viskasid nad tulle väävlit ja bituumenit. Arheoloogi sõnul tekkis mürgine gaas, mis tappis Rooma sõdurid.

«Antiikajal oli keemiarelva kasutamine keeruline. Samas aga on see leid üks esimesi keemiarelva kasutamise juhtumeid, kus kasutati tuld ja aineid, tekitamaks mürgiseid gaase,» sõnas Stanfordi ülikooli teadlane Adrienne Mayor.

Mayori sõnul on kõige varajasemad arheoloogilised tõendid keemiarelva kasutamise kohta pärit Pakistanist Gandharast. Need olid mürgiseid aineid sisaldanud tulekerad.

«Seal visati tulekerasid Aleksander Suure vägede pihta 327. aastal eKr. Keemiline analüüs näitas, et neis kerades oli väävlit, barüüti ja pigi,» selgitas teadlane.

Antiikajal kasutati enamasti väävlit ja puuvaiku mürgise gaasi tekitamiseks.

Vana-Kreeka ajaloolane ja kindral Thucydides kirjeldab, kuidas Peloponnesose sõjas kasutasid spartalased Kreekas Plateia piiramisel 429. aastal eKr väävlit ja vaiku.