Näitus taastab naabrite ühist ajalugu

Sellel üsna vähe tuntud joonisel on kujutatud vasakul Viljandi mõisa hooneid, keskel Jaani kirikut ja paremal alles kujunevat linna. Foto: arhiiv

Viljandi uue kunsti muuseumis saab vaadata näitust «Johann Christoph Brotze pärand», kus on eksponeeritud ka XVIII sajandi lõpust ja XIX sajandi algusest pärinevaid Viljandi joonistusi.

Näitus on varem üleval olnud Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viinis, Prahas, Salzburgis, Berliinis, Göttingenis, Varssavis, Helsingis, Kiievis ja Moskvas. Eestisse on selle vahendanud Läti Vabariigi suursaatkond.

Energiline rännumees

Johann Christoph Brotze kogus ajaloolist materjali. Muu hulgas joonistas ta enamiku Eesti-, Liivi- ja Kuramaa linnade vaateid ning koostas ülevaateid nende ajaloost, majandusest, valitsemiskorrast ja elanike tegevusaladest.

Hoolimata sellest, et Brotze elas ja töötas Riias, suutis ta energilise rännumehena põhjalikult jäädvustada nii Liivi- kui Eestimaad. Tema kollektsiooni säilitatakse Läti akadeemilises raamatukogus (endine Bibliotheca Rigensis, asutatud 1524. aastal), mis on rikkalik haruldaste raamatute ja käsikirjade varamu.

Üks selle säravamaid ehteid ongi 1742. aastal Saksamaal Görlitzis sündinud, kuid pärast ülikooli lõpetamist Riiga asunud ja peagi sealse lütseumi kaasrektoriks saanud Brotze rikkalik kollektsioon.

Väike kreisilinn

Kreisilinn Viljandi oli kogus leiduvate andmete põhjal 1784. aastal 56 majaga linnake. Elanikke, luteri usku sakslasi, oli koos naiste ja lastega 603 hinge. Vabrikuid ega vaeste- ja haigemaju siin polnud. Kooli jaoks üüris linn maja.

Vilja, heina ja puid ostis linnakodanik talupoegadelt. Oma aias kasvatas ta köögivilja ja veidi puuvilja. Kaheksa päeva enne mihklipäeva peeti Viljandis aastalaata. See kestis kaks päeva ning olulisim kaubaartikkel olid veised.

Brotze kogus leiduvast kuuest Viljandi-teemalisest joonistusest nelja autoriks peetakse tema kasupoega Ernst Markus Ulprechti, kes käis 1800. aasta suvel Viljandis.

Jäädvustatud on Jaani kirikut ja lossivaremeid, mida tollal ei varjanud ükski puu. Kunstnik on istunud ka praeguse Kalami talu maadel, et jäädvustada paberile üle järve paistev Viljandi siluett Jaani kiriku varabarokse torniga, mis paarkümmend aastat hiljem maha põles.

Tuhanded joonistused

Brotze kopeeris ka vanu pitsereid, vappe ja münte ning joonistas üles rahvarõivaid. Tema kõige olulisem töö on «Sammlung verschiedener Liefländischer Monumente» («Mitmesuguste Liivimaa mälestiste kogu»). See koosneb kümnest suurest köitest, mille üldmaht on 3130 lehekülge.

Mahukast teosest võib leida sadade Baltikumis kunagi asunud mõisahoonete, linnuste, ühiskondlike hoonete, kirikute ja sildade pilte, samuti joonistusi linna- ja maaelanikest, nende riietusest ja tarbeesemetest.

Muu hulgas on Brotze kopeerinud XV sajandi Tallinna piiskopi ja toomkapiitli pitsereid ning kogunud topograafilist materjali kõigi Eesti maakondade kohta.

Kogust võib leida XVIII sajandi Tartut, Kuressaaret, Narvat, Pärnut, Tallinna ja teisi Eesti linnu kujutavaid joonistusi.