Lääne-Euroopa vanim kaart on ligi 14 000 aastat vana?

Lääne-Euroopa vanim kaart on ligi 14 000 aastat vana?

FOTO: Wikipedia.org

Hispaania Zaragoza ülikooli arheoloogide sõnul ei erinenud kauged esivanemad tänapäeva inimestest ning kasutasid samuti punktis A punkti B jõudmiseks kaarte.

Hispaanias Navarras Abauntz Lamizulo koopast avastati kaljutükile tehtud kaart, mis arvatakse olevat Lääne-Euroopa vanim, kirjutab New Scientist.

Uurijate arvates tegid selle algelise kaardi umbes 13 660 aastat tagasi kohalikud kütid-korilased.

Hispaania arheoloogidegrupp eesotsas Pilar Utrillaga avastasid kummaliste joontega kivitüki 1994 ning neil kulus mõistatuse lahtiharutamiseks 15 aastat.

«Võib arvata, et tegemist on algelise kaardiga, mis kujutab selle koopa lähiümbrust. Seda võidi kasutada jahiplaanide tegemisel või siis räägiti selle abil sealses keskkonnas aset leidnud sündmustest,» selgitas Utrilla.

Iidse kaardi leiukoht on legendide järgi paik, kus kunagi elasid «lamiad» ehk mütoloogilised linnujalgadega nümfid.

«Kaardil on ära märgitud jõgi, koolmekohad, koobas ja selle juures olev mägi. See kaart annab võimaluse näha, kuidas varajased inimesed oma ümbruskonda nägid ja sellel navigeerisid,» laususid uurijad.

Teadlaste sõnul valmis see iidvana kaart ajal, mil kütid-korilased hakkasid Navarra piirkonnast põhja poole suunduma.

«Need inimesed pidid olema nutikad, sest nad sõltusid täielikult looduskeskkonnast,» nentisid arheoloogid.

Ametlikult peetakse Euroopa vanimaks kaardiks Tšehhist Pavlovist leitud kiviplaati, millel väidetavalt on kujutatud selle piirkonna mägesid, jõge ja orge. See arvatakse olevat 25 000 aastat vana.

Maailma vanimaks kaardiks on aga Iraagist Sipparist leitud savitahvel, millel on kujutatud linnaplaani. Arheoloogide sõnul pärineb see ajast 6000 eKr.

Fotosid vaata siit.

Tagasi üles