Kohtingu Julia on tagasi: elu on pees!

Julia Rinso ehk nüüdsest tuntud ka kui kohtingu-Julia. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Niisiis, 10. klassiga sain lõpuks ometi ühele poole. Raskustega, aga siiski. Hurraa mulle.

Oma glamuursest Hesburgeri tööst loobusin. Sellel lihtsal põhjusel, et minu vaimne tervis on mulle tähtsam kui igasugune raha. Jah, isegi masu ajal.

Kindlasti te juba kihelete teada saada, kus ma elan ja millega tegelen. Kodus, on mu lihtne vastus. Jah, saime emaga oma probleemid lahendatud ja olen selle üle väga õnnelik.

Üritan olla tublim laps kui enne ja oma probleemidega ise hakkama saada. Tööd otsin, juhutöid teen. Aitan vanainimesi vahel, kui te just nii väga peate teadma.

Tihti jälgin Eesti absurdset netimeediat, eriti elu24.ee-d ja Delfi naistekat. Tasemel huumor. Mis veel? Mõtlen elu üle järele, põen kergekujulist depressiooni, kardan seagrippi, kaotan kilosid. Pole õrna aimugi, miks.

Olen praegu 57 kilo kandis. Kõht on lamedamaks läinud, see on küll lahe. Blond olen. Lühikeste juustega. Sõbranna lõikas, suured tänud talle. Mõnikord võib mind näha Bravos või Mirage'is mu salapärase seksika mustapäise sõbrannaga.

Niipalju siis pinnapealsetest formaalsustest. See aasta on minu jaoks väga raske olnud, sest kaotasin vanaema, kes oli mulle suur eeskuju. Ta oli alati abivalmis ja tolerantne ja küpsetas kõige šefimaid pirukaid maailmas. Vanaema oli tõesti esimene inimene, kes õpetas mulle tohutult palju elust, ma ei unusta teda kunagi.

Temata on meie pere elu palju tühjem. Kunagi, kui ma hästi väike olin, küsisin temalt, mida peab tegema, et mitte surra.

Ja tema geniaalne reaktsioon oli järgnev: "Peab inimesi aitama ja neile toeks olema, siis ei unusta sind keegi ja elad igavesti." Kogu see lein ja matused on pannud mind elu teistmoodi nägema. Tõsiselt häirib teesklus ja võlts olek, mis meid pidevalt ümbritsevad. Õelus ja kadedus.

Põhjendamatu kurjus ja ülelaskmine. Üksteisest möödavaatamine. Kriis kriisi otsa. Inimesed ei tunne ennast ega teisi. Valed lämmatavad eksistentsi. Tõtt paluks!

Samuti peaks inimesed minu meelest oma elus rohkem riske võtma. Tõsiselt palju rohkem. Vastasel juhul jääb elu elamata. Kahetseda ja karta jõuab hauas poollagunevas olekus. Elage ja pidage silmas, et kõige tähtsamad on teie enda arvamus ja soovid.

Olge mõõdukalt egoistlikud ja avameelsemad nii enda kui teistega. Mina olen vähemalt sellest siiamaani oma elu jooksul aru saanud :)

Tänan selle kolme minuti eest, mille te minu peale kulutasite.