/nginx/o/2008/05/12/40260t1h5562.jpg)
USA, Suurbritannia ja Austraalia teadlaste sõnul leidsid nad põhjuse, miks rändtirtsud (Locusta migratoria) parvedesse kogunevad.
Teadlased: rändtirtsud söövad liigikaaslasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate kinnitusel söövad rändtirtsud liigikaaslasi ja parvedesse kogunemisega püüavad nõrgemad isendid end tugevamate isendite eest kaitsta, kirjutab BBC.
Rändtirtsud on ühes päevas võimelised ära sööma miljardeid putukaid ja kümneid tuhandeid tonne taimi.
Need sihktiivalised putukad võivad mõjutada tervete riikide põllumajandust.
Seni teadlased kahtlesid, mis sunnib rändtirtse parvedena edasi liikuma.
Nüüd on aga avastatud, et tavaliselt taimedest toituvad rändtirtsud söövad ka oma liigikaaslasi.
«Liigikaaslasi süüakse siis, kui muud toitu napib,» selgitasid teadlased. Kõigepealt langevad saagiks noored rändtirtsud, kes ei suuda veel lennata.
Uus teooria väidab, et ka täiskasvanud rändtirtsud kardavad liigikaaslaste poolt söödud saada. Selle tõttu moodustavad nõrgemad isendid parved ja püüvada tugevamate isendite, kes neid oma söögiks jahivad, eest põgeneda.
Uurimuse teinud teadlaste sõnul aitab avastus paremini aru saada, millal, kus ja miks rändrohutirtsude parved tekivad ning aidata inimestel oma põllumaad kaitsta.
Rändtirts (Locusta migratoris) on Vana Maailma soojade alade sihktiivaline putukas, pikkus kuni kuus sentimeetrit. Rändab parvedena kaugele ja hävitab taimestikku, tekitades suurt majanduslikku kahju.