Inimesed kasutavad siis, kui midagi nihu läheb kulunud klišeed, et oma vigadest on võimalik õppida.
Miks vigadest ei õpita?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. juuli 2009, 16:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuid Michigani tehnoloogiainstituudi neuroteadlaste sõnul ei vasta see klišee tõele, vaid õpitakse vaid siis, kui asi õigesti läheb, kirjutab metro.co.uk.
«Närvirakud töötavad paremini õige ja korrektse valiku puhul, mitte vigade puhul,» selgitasid uurijad.
Neuroteadlased lisasid, et pärast õiget vastust liigub informatsioon närvirakkudes täpsemalt ja kiiremini. Kuid kui teha viga, siis täpsus ja kiirus väheneb.
Teadlased tegid inimahvidega katsed, milles neil tuli arvutiekraanil mitmeid kujundeid jälgida ja nende uuesti ilmumisel need ära tunda.
Ahvide ajutegevust jälgiti skänneri abil.
Tulemused näitasid, et kui ahv vastas valesti, siis ajutegevus ei paranenud. Kui aga õigesti, siis võis oodata, et ajutegevus selle tagajärjel paranes ning ka järgmine vastus võis õige olla.
«Kui ahv vastas õigesti, tekkis tal ajus signaal, mis andis märku, et ta tegi õigesti,» selgitas uuringut juhtinud Earl Miller.
Loodetakse et see uuring aitab edaspidi leida ravi õppimise ja vaimse võimekusega seotud probleemidele.