Hagia Sophia kirikust paljastus inglimosaiik

Hagia Sophia kirikust krohvikihi alt paljastunud inglimosaiik Foto: AP / Scanpix

Türgi pealinnas Istanbulis asuvast Hagia Sophia katedraalist leiti restaureerimistööde käigus hästi säilinud mosaiik.

Kaua aega krohvikihi alla varjul olnud mosaiik kujutab inglinägu, kirjutab AP.

Kiriku kuplil olev inglimosaiik kaeti koos teiste kristlike mosaiikidega kinni pärast seda, kui Konstantinoopol 1453. aastal Ottomani türklaste kätte langes.

Kristlik katedraal muudeti siis islamistlikuks mošeeks.

Mosaiigid kaeti kinni, kuna islam keelab inimfiguure kujutada.

Hagia Sophia (Püha Tarkus)  kirikut, bütsantsi arhitektuuri kuulsaimait mälestusmärki, ehitati aastail 532–537.

Selle kiriku ehitamiseks sandis 527. aastal käsu Ida-Rooma keiser Justinianus I. Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini.

Kirikut hakati ehitama 532 ning ta sai valmis kuue aastaga. 21 aastat pärast valmimist vajus kuppel maavärina tõttu sisse, taastustööd kestsid viis aastat.

Kirik pidas vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi.

Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi – basiilika ja tsentraalehitise – kuppelbasiilikaks.

Kiriku 77 meetri pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel.

Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis, kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku.

Kui türklased 1453. aastal Konstantinoopoli vallutasid, muudeti kirik mošeeks ja lisati hoone siluetti moonutavad minaretid.