Kuressaares lubatakse tundeid ja tantsu

Joana Amendoeira esitab dramaatilist fado’t , mida võib nimetada ka portugali bluusiks. Foto: Kuressaare kammermuusikafestival

festival

XV Kuressaare kammermuusikapäevad

4.–8. augustini Kuressaares

Kunstiline juht Andres Paas

Kuressaare kultuurisuve lahutamatuks osaks on saanud Kuressaare kammermuusikapäevad. Need asjad ei ole ka sel aastal teisiti. 4.–8. augustini saabub Kuressaarde kammermuusikuid maailma eri paigust – Venemaalt, Ungarist, Hispaaniast, Inglismaalt ja Portugalist. Loomulikult ka eesti oma meistreid.

Päevade traditsiooniks on kujunenud, et avaakordi annab festivali ellukutsuja ja hing – pianist Andres Paas, üks Eesti tunnustatumaid kammermuusika propageerijaid.

Hispaaniast ja Portugalist

Tema klaverimängu iseloomustavad asjatundjad kui romantilist, samas peenekoelist ja sügavalt läbitunnetatut. Avakontserdil astub ta muusikalisse suhtlusse muusikutega Venemaalt, viiuldaja Julia Igomina ja tšellist Rustam Komatskoviga – mõlemad Kuressaare festivalipublikule juba tuttavad artistid. Esitusele tulevad kammermuusikapärlid Haydni, Tšaikovski, Rahmaninovi jt loomingust.

Hispaanlast Eduardo Fernandezt on tema kodumaa muusikakriitikud tituleerinud kõige põnevamaks uueks hispaania klassikalise muusika artistiks. Kasvab ka Fernandeze rahvusvaheline tuntus. 2005. aastal valiti ta esinema maineka muusikaajakirja Scherzo 20. aastapäevale pühendatud kontserdile, kus teda esitleti rahvusvahelistele kriitikutele kui noort paljutõotavat hispaania pianisti. Eduardo Fernandez astub Kuressaares üles kontserdiga katalaani helilooja Isaac Albenizi ja Sergei Rahmaninovi klaveripaladest.

Ei saa mainimata jätta, et esimest korda kõlab kammermuusikapäevadel maailmas väga populaarne portugali rahvuslik muusikastiil fado. See on nukker ballaaditaoline muusika, mille teemadeks on saatus ja õnnetu armastus ning püüd iga viimase kui hetke järele, omamoodi portugali bluus siis.

Fado pärineb 19. sajandist ning mõjusid on selles nii Brasiiliast, Aafrikast kui ka araabia maailmast. Kuressaare publikule tuleb Portugalist tõelist fado’t näitama sealne uue põlvkonna fado-staar Joana Amendoeira. Joana kontsert kannab pealkirja «Fado cor do sentimento» ehk siis eesti keeles «Fado, tunnete värv». Tema laulustiili kirjeldavad festivali korraldajad eheda ja traditsioonilisena, kuid samas traditsiooni uue sära ning loominguliselt värske lähenemisega rikastavana.

Artistiteed alustas Joana varakult, juba 12-aastaselt esines ta Lissaboni «Grand Fado» galakonterdil, kus pälvis žürii ja publiku eripreemia.

Eestlaste Reval Ensemble arendab Kuressaares edasi eri kunstiliikide sünteesi ideed, millega nad tegid algust festivalil «NYYD 2005» esitatud programmis.

Tantsiv odalisk

Nende seekordse sünteesi pealkiri on «Tantsiv odalisk». Odaliskiks kehastub kontserdil tantsijanna Iris Frolov, kes on tuntud idamaiste tantsustiilide meistrina. Trio Neeme Punder, Aare Tammesalu ja Lea Leiten esitavad «Tantsiva odaliski» kavas nüüdisaegsete eesti heliloojate (Sumera, Tally, Kõrvits, Sisask) loomingut, mida tantsijanna siis idamaisesse tantsukeelde tõlgib.

Mõne sõnaga ka kammermuusikast üldse. Kammermuusika on muusika ühele instrumendile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile. Orkestrimuusikast erineb kammermuusika selle poolest, et iga partiid esitab harilikult ainult üks instrument (orkestris mängivad partiisid pillirühmad).

Kammermuusika (itaalia keeles musica da camera) tähendas esialgu õukonna tubades (salongides) esitamiseks mõeldud muusikat. J. W. Goethe  on kirjeldanud kammermuusikat kui «nelja ratsionaalse inimese suhtlust». Väike, õdus ja intiimne – selline on kammermuusika. Kuressaares siis juba viieteistkümnendat suve.