Folgirütmide rüpes Viljandi kandis pärimust edasi

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Möödunud pärimusmuusikapeol ähmastusid kõik piirid. Sellel, kust algas või kus lõppes publik, telka või parkla, ei olnud enam suurt tähtsust. Kõik oli üks.


Üheshingamist andsid festivalile esinejate püüded öelda midagi kohalikus keeles. Iga emakeelne tervitussõna pälvis publikult lennuka aplausi. Üks möödunud pärimuspeo tõmbenumbreid, indiaanihõimust pärit Lendav Kotkas sai maha koguni eestikeelse looga. Publik laulis jõuammutamise laulu andunult kaasa.



Lendav Kotkas vabandas vihma väljatantsimise eest ning lubas selle korvamiseks päikese tagasi kutsuda. Kirglikud folgisõbrad ei lasknud ilmal aga peotuju rikkuda. Kui tarvis, visati jalavarjud eemale ning löödi paljaste jalgade välkudes hoogsalt tantsu.



Pärimushõngu andsid ka õled, mis muutsid Teise Kirsimäe mudase muruplatsi värskelt lõhnavaks laudapõrandaks.



Pärimusmuusika festival tõestas muu hulgas taas, et tegemist pole rikaste inimeste lõbuga, nagu kurjad keeled tihti räägivad. Väärt esinejaid jagus ka rohelisele lavale, nii et festivali passiga külaline ei saanud sellestki ringiga mööda minna. Näiteks esitas jaapani trummidel jõulise soolo Ichitaro nime kandev noormees.



Pärimuspeolt ei puudunud ka president Toomas Hendrik Ilves. Pidu avama ta seekord küll ei jõudnud, kuid tuli valges folgisärgis nautima kurgulaulja Andrei Mongushi esinemist.



Peo lõpetasid pühapäeval Kaevumäel Ando, aida muusikud ja sõbrad.



«See on nii ilus koht,» ütles rootsi pärimusmuusik Ellika Frissel enne viimast etteastet lossivaremete vahel. «Keegi rääkis mulle, et mitusada aastat tagasi hävitasid rootslased selle linnuse. Ma ei saa aru, miks me seda tegime!»