Austraalia teadlased kaardistasid maailma ühe kummalisema looma, nokklooma (Ornithorhynchus anatinus) geenid.
Nokklooma geenid kaardistati
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. mai 2008, 10:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste kinnitusel on nokkloom ürgimetajate üks vanemaid esindajaid, kes näeb välja nagu roomaja ja imetaja ristand, kirjutab LiveScience.
«Ta saab paigutada kuhugi imetajate ja reptiilide vahele, sest tal on alles mitmeid roomajatega seotud jooni, näiteks ta muneb,» sõnas uurimisgrupi liige Jenny Graves.
Graves jätkas, et nokklooma geenide uurimine aitas näha, kuidas evolutsiooni käigus areng liikus roomajate juurest imetajate juurde.
Tegemaks kindlaks nokkloomade ja teiste loomade sugulusastet, võrreldi emase Glennie nime kandva nokklooma geene inimese, hiirte, koera, opossumi ja kanade geenidega.
«Kanad valisime kui muneva liigi esindajad, sarnanedes selle omadusega väljasurnud roomajatele. Nende roomajate DNA on evolutsiooni käigus edasi kandunud nokkloomadele ja teistele imetajatele,» lausus uurija.
Nokklooma genoomi suurus on kaks kolmandikku inimgenoomi suurusest. Nokkloomal on 80 protsendi ulatuses sarnaseid geene teiste imetajatega.
Nii nagu inimesel, on ka nokkloomal X ja Y kromosoomid. Kui inimesel on need sugu määravad kromosoomid, siis nokkloomadel need seda pole.
«See aitas meil tagasi minna aega, mil sugu määravad kromosoomid olid tavalised kromosoomid,» lisas Graves.
Uurijad paljastasid, et nokkloomal on 52 kromosoomi, kaasa arvatud ka kümme sookromosoomi.
Genoomis tehti kindlaks ka DNA-lõike, mida saab seostada munemise ja imetamisega.
Nokkloom toidab poegi piimaga, kuid piimanäärmetel puuduvad nisad. Piim eritub rinnapiirkonnale ja pojad lakuvad seda karvadelt.
Nokkloom ehk ornitorünhus (Ornithorhynchus anatinus) on ürgimetajate hulka kuuluv loom. Ta on üks ainupiluliste seltsi neljast tänapäevasest liigist. Selle seltsi esindajad on ainsad imetajad, kes munevad. Siiski on neil kolm tüüpilist imetajate tunnust: kuulmeluud: vasar, alasi ja jalus, karvkate ning poegade imetamine.
Emasel nokkloomal on kümme X-kromosoomi ning isasel viis X-kromosoomi ja viis Y-kromosoomi. Pole teada, millistes kromosoomides on sugu määravad geenid.
Isasel nokkloomal on kummalgi tagajalal pahkluu kõrgusel umbes 15 mm pikkune liikuv kandluu-mürgikannus. Selle kaudu eritub mürki, mida toodavad tagakehas asuvad näärmed.