Aafrika riigis Kamerunis on näljased inimesed hakanud varastama lõvide saaki.
Näljased aafriklased varastavad metsikute lõvide liha
Inimeste poolseid kleptoparasitismi intsidente on viimasel ajal üha rohkem ette tulnud, kuigi seda nähtust seostatakse eelkõige loomadega, kirjutab BBC.
Looduskaitsjate kinnitusel võivad inimesed nälja tõttu hakata käituma nagu loomad.
«See nähtus võib aafriklaste hulgas olla seniarvatust laiemalt levinud. Samas aga ohustab see lõvide populatsiooni,» lisasid looduskaitsjad.
Esimese inimestepoole kleptoparasitismi juhtumi dokumenteeris Hollandi bioloog Marjolein Schoe 2006. aastal Kamerunis asuvas Benoue rahvuspargis.
Bioloog nägi, kuidas emane lõvi sõi just tapetud antiloopi. Hiljem tuli ta tagasi ja märkas, et lõvi söögikohas olid lähedal asuva küla elanikud, kes tema autot märgates põgenesid.
Schoe märkas, et antiloobi jäänustel oli noaga sisselõikeid tehtud ning loomast oli alles ainult pea, jalad ja väike osa kehast.
Loomajäänuse juures oli murtud suuri taimelehti ning oletatavalt pakiti saadud liha nende sisse.
Schoe kolleegi Hans de Ionghi sõnul oli see ebameeldiv üllatus, et kohalikud nii käituvad ja lõvide söögi varastavad.
Ta lisas, et lihasööjate kiskjate nagu lõvid ja hüäänid seas on üksteise tagant värske liha varastamine tavaline, kuid varem ei ole täheldatud, et inimene sellesse sekkuks.
De Ionghi küsitles kohaliku bororo hõimu liikmeid, kes kinnitasid, et nad ajavad saagi hiljuti tapnud lõvid minema, et ise värsket liha saada.
«Mõned sellised lood on lausa anekdootlikud ning neid on raske uskuda. See võib kohalike seas olla üsna levinud lihahankimise strateegia,» lisas looduskaitsja.
Bioloogide arvates võivad inimesed lõvide elu ohtu seada, kuna nende liha varastatakse ja nad peavad seda rohkem energiat kulutama, et uut toitu hankida. See aga omakorda võib mõjutada seda, et neil on vähem järglasi.