Itaalia vetest leiti Vana-Rooma laevade «surnuaed»

Itaalia vetest leiti Vana-Rooma laevade «surnuaed». Fotol laevadel olnud amforad Foto: Reuters / Scanpix

Arheoloogid leidsid Itaalia Ventotene saare lähistelt Vana-Rooma laevade «surnuaia».

Sonarite abil leitud viie kaubalaeva jäänused pärinevad 1. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr, edastab Reuters.

Saja meetri sügavusel olevad laevavrakid on Vahemerelt viimase ajal ühed sügavamalt leitud laevajäänused.

Türreeni mere tormide ajal kasutati Itaalia lääneranniku lähedal asuvat Ventotene saart varjusadamana.

«Tundub, et need laevad otsisid tormis paika, kus turvaliselt ankrusse heita. Kuid nad ei jõudnud sinna. Selle tõttu on kitsal alal viis laevavrakki, ühesõnaga laevade surnuaed,» selgitas laevad leidnud Aurora Trusti arheoloog Timmy Gambin.

Arheoloogi sõnul vedasid need alused Itaalia veini, Hispaania ja Põhja-Aafrika hinnalist kalakastet ning müstilisi metallist kange, mida võidi kasutada kujude ja relvade valmistamisel.

Gambini arvates näitavad laevad Rooma ja provintside kaubanduslikke suhteid: Rooma eksportis oma tooteid provintsidesse, kuid hiljem hakkas provintsidest üha rohkem sisse importima neid tooteid, mille tootmise ta lõpetas. 

Vana-Rooma aegadel oli Ventotene, mida tuntakse ka Pandatariana, eksiilikohaks Rooma üliknaistele.

Keiser Augustus saatis sinna oma tütre Julia, kes oli abielu rikkunud.

20. sajandil kasutas seda saart Itaalia diktaator Benito Mussolini, kelle käsul vangistati sinna tema poliitilised vastased.

Arheoloogide kinnitusel on need laevad jäänud aardeotsijate poolt puutumata, kuna asuvad nii sügaval. Kuid viimastel aastakümnetel on merest aarete otsimine üha populaarsemaks muutunud, kujutades sellega ohtu Vahemeres olevatele ajalooväärtustele.

«See on  võidujooks ajaga. Järgmise kümne aastaga jõuab ka tavasukeldujateni üha parem varustus, mis võimaldab neil jõuda ka sügavamal asuvate aareteni,» nentis arheoloog Gambini.