Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Superstaari-Kristjan on enim tuntust kogunud tühikargajana

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Anu Saagim
Copy
"Eesti otsib superstaari" salvestus Pärnu kontserdimajas 20. aprillil 2008
"Eesti otsib superstaari" salvestus Pärnu kontserdimajas 20. aprillil 2008 Foto: Jack Christal

Hiljuti superstaari saatest välja kukkunud Kristjan Laas (19) pole suu peale kukkunud vennike. Noorteportaali Halley.ee tavaküsitlusele vastab poiss päris vaimukalt.

 

Näiteks sooviks Kristjan olla kaunis kui liblikas, nautida hommikusööki koos Jeesusega ning kujutage ette, ta ei häbene tunnistada, et on enim tuntust kogunud tühikargajana ja fännab meeletult filmiklassikuid «Lassiet» ja «Rambot». Lahe!

Sinu moto?

Ma olen nagu liblikas: ilus vaadata, raske püüda! Hahahahaa, okei, tegelikult eks need muutuvad või nii, raske oleks ühe moto järgi elada.

Kolm kõige tähtsamat inimest sinu elus?
Kolm on vähe, kogu mu pere.

Viimane lahe paik, mida külastasid?
Viljandi, vägev oli!

Viimane läbiloetud raamat?
Koraan

Mis laul teid hetkel kummitab?
«Absoluutselt»

Kellena oled tuntust kogunud?
Tühikargajana, piltide peale jääjana.

Sinu suurim hirm?
Artur Rassmann

Millest unistad?
Rohkem tahaks asju jõuda teha, okei, jõuda teha siis, kui oleks plaane ka või nii, aga tundus vägev lause.

Piinlikuim olukord, kuhu oled sattunud?
Haha, neid on liiga palju, muidugi tore on linnas käia umbes ja head muljet üritada endast kuidagigi jätta ja siis kuulda, kuidas midagi väga halvustavat järele hüütakse, üks mõnusamaid tundeid.

Kui sul oleks võimalus süüa hommikust maailmakuulsa staariga, siis kellega sa seda teeksid?
Jeesusega

Film, mis on sulle südamesse läinud?
«Lassie» ja «Rambo».

Lemmiktegevus vabal ajal?
Mõelda välja plaane.

Mida muudaksid inimeste juures?
Mulle meeldivad inimesed, las nad jääda sellisteks, nagu nad on.

Tagasi üles