/nginx/o/2008/05/06/38479t1h655d.jpg)
Hiljutine neandertallaste jäänuste uurimine näitas, et võrreldes tänapäeva inimestega, oli selle liigi esindajate suu ehitus erinev.
Teadlased: neandertallastel olid suured suud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuring näitas, et näostruktuur, ettepoole suunatud hambad ja suur vahe lõualuude tagumiste osade vahel muutis nende suu suureks ja võimaldas neil suud väga laiali ajada, kirjutab National Geographic.
Kuid teadlastemeeskond polnud siiski võimeline kindlaks tegema, kui laiali neandertallased oma suud olid võimelised ajama.
«Neandertallaste sellist võimet mõjutas lõualihaste pikkus ning purihammaste asend, mis lubas neil näiteks väga suuri ampse võtta,» selgitas biomehhaanika ekspert William Hylander.
Uuringu teinu sõnul võis see olla toidu suurusest tekkinud kohastumus.
«Kuid neandertallased ei suutnud kindlasti näiteks tervet põhjapõdrakintsu suhu panna, vaid nad ikkagi lõikasid liha suupärasteks tükkideks, nagu meie seda teeme,» arvas antropoloog Alan Mann.
Manni arvates olid peale neandertallaste suured suud ka inimeste otsestel varajastel eellastel.
Teadlane jätkas, et aju suuremaks muutudes, muutus ka kolju ja lõualuude kuju.
«Tänapäeva inimeste otseste eellaste näokuju oli vähem robustsem ja luudestruktuur erinev. Selle tõttu oli ka hambumus ja avatud olekus suu erinev ning väiksem,» selgitas Mann.
Neandertallased elasid Euroopas ja Aasias rohkem kui 400 000 aastat tagasi, kuid surid väljas umbes 30 000 aasta tagasi.
Nad toitusid nii taimedest kui ka loomadest ning oskasid tulel liha küpsetada.