/nginx/o/2008/05/06/38440t1hb4af.jpg)
Saksamaa ja mitme teise riigi antropoloogidest koosneva meeskonna uurimus ei aidanud lahendada kuulsa saksa poeedi Friedrich Schilleri kolju müsteeriumi.
Friedrich Schilleri kolju müsteerium jätkub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Antropoloogid uurisid kahte koljut, mida omistatakse Schillerile ning võrdlesid koljudest võetud DNA-proovi Schilleri sugulaste jäänustest võetud DNA-proovidega, kirjutab Reuters.
«Kahest koljust mitte kumbagi ei saa omistada Schillerile,» seisis antropoloogide teates.
Antropoloogid alustasid Schilleri kolju kindlakstegemisega selle aasta alguses, kaevates kõigepealt välja Schilleri mitme sugulase jäänused.
Friedrich Schilleri kolju mõistatus sai alguse aga 1826. aastal, 21 aastat pärast poeedi surma, kui Weimari linnapea lasi ühishauast 23 koljut välja kaevata. Sinna ühishauda oli ka Schiller maetud.
Linnapea arvates võis üks koljudest kuuluda Schillerile, sest selle kuju meenutas poeedi näojooni.
1911. aastal sai Schilleri pealuu lugu aga uue pöörde, kui massihauast veel üks kolju välja kaevati. Siis väitsid uurijad, et just see kolju on kuulsa poeedi oma.
Teadusringkondades käivitus tänaseni kestnud vaidlus, et kumb neist kahest pealuust ikkagi Schillerile kuulub.
Teadlaste sõnul Schilleri pealuumüsteerium jätkub.
«Meie poolt uuritud koljud pole Schilleri omad. Seni pole teada, kus ta pealuu tegelikult on,» laususid antropoloogid.
Johann Christoph Friedrich von Schiller oli saksa poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg. Oma elu viimastel aastatel (1788–1805) oli tal lähedane sõprus Johann Wolfgang Goethega.