/nginx/o/2009/07/21/210411t1h1fe3.jpg)
Tänavusuvine Oistrahhi-festival hakkab lõppvaatuseni jõudma, kuulata on jäänud veel kaks kaaluka kavaga kontrastset kontserti: üks kammerlik kirikukontsert ja teine festivali lõppkontsert, paljude esinejatega suurejooneline üritus.
Muusikapidu on lõpusirgel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmel väikerahval on oma maailmakuulus helilooja: soomlastel Jean Sibelius, norralastel Edvard Grieg, tšehhidel Antonín Dvorak. Leedulastel on selliseks nimeks kahtlemata Mikalojus Èiurlionis – 19. ja 20. sajandi vahetusel elanud rahvusromantik, kes ammutas suurema osa inspiratsioonist leedu rahvamuusikast.
Leedulased, lätlased ja eestlased
23. juulil kell 20 esinevad Pärnus Eliisabeti kirikus leedulased – kes muu kui Èiurlionise-nimeline keelpillikvartett. Kaastegev on leedu sopran Asta Krikšèiunaite, kes laulab kvarteti saatel saksa tippromantiku Johannes Brahmsi viis Ophelia-laulu William Shakespeare’i “Hamleti” tekstidele.
Leedu muusikud mängivad veel Mikalojus Èiurlionise keelpillikvarteti c-moll ning uuema põlvkonna helilooja Faustas Latenase kvarteti “Armastavaks mälestuseks …”.
Peale selle teeb Èiurlionise kvartett kummarduse eesti uuemale muusikale, esitades Galina Grigorjeva keelpillikvarteti “Ad infinitum” (“Igaviku poole”), mille kolmandas osas soleerib Asta Krikðèiunaite.
Festivali lõppkontsert toimub laupäeval, 25. juulil kell 19 kontserdimajas ja tähistab festivali kauaaegse kunstilise juhi ja eestvedaja tðellist Allar Kaasiku 60 aasta juubelit.
Allar Kaasik on üks neist eesti interpreetidest, kes töötab välismaal, kuid hoiab tihedat sidet kodumaise muusikaeluga ja osaleb aktiivselt kohalikus kontserditegevuses. Karismaatilise muusiku ja energilise ideede elluviijana on ta kõikide raskuste kiuste suutnud Oistrahhi-festivali tuleleeki säilitada ja edendada. Tema laialdane tegevus hõlmab pedagoogitööd Helsingis, kontsertesinemisi mitmel pool maailmas, eesti muusika kirjastamist Soomes jpm.
Käesoleva festivali lõppkontserdi kavas on Tõnu Kõrvitsa (kes on samuti tänavu juubilar) spetsiaalselt Allar Kaasikule pühendatud tðellosoologa segakooriteos “Seitsme linnu seitse und”, mille esitab Läti riiklik koor Latvija koos festivali kunstilise juhiga.
Sündmus Euroopa kultuurikalendris
Kontserdil osaleb maailmakuulus viiuldaja Viktor Tretjakov, kes koos Allar Kaasiku, Vladima Jeremjani, Heili-Kristel Kaasiku ja Latvija kooriga esitab Galina Grigorjeva teose “Must-valge prelüüd” (selle koosseisu variandis maailmaesiettekanne).
Festivalilt pole veel lahkunud Èiurlionise kvartett, kelle panus on Ludwig van Beethoveni loodud 12 variatsiooni Händeli oratooriumi “Judas Maccabeus” teemal. Selle teose on keelpillikvartetile seadnud väsimatu Allar Kaasik.
Kontserdil astuvad üles läti lauljad, nende hulgas hõbehäälsed poisid sopran Patricks Stepe ja alt Matiss Circenis, samuti flötist Dita Krenberga. Nende esituses kõlab helilooja Rodion Ðtðedrini Venemaa ristiusku pöördumise 1000. aastapäevale pühendatud liturgiline suurteos “Vangistatud ingel”.
Euroopa Liit on pidanud Pärnu David Oistrahhi festivali märkimisväärseks sündmuseks Euroopa kultuurikalendris, mis praktiliselt väljendub üsna erakordselt juba kuuenda kaaluka finantstoetusega sellele muusikaüritusele.
Tänavune lõppkontsert võtab otseselt ja täielikult kokku selleaastase projektitoetuse “Viis aastat Euroopa Liitu Läänemere idakaldal” sisu. Vaatamata Eestit raputavale majanduskriisile, elab kõiki kauneid inimväärtusi kajastav muusika reipalt edasi.