/nginx/o/2009/07/20/209522t1h9671.jpg)
Ammu enne seda, kui võeti kasutusele torpeedod ja raketid, kasutati vaenlaste laevade vastu hoopis lihtsamaid vahendeid - kahurit ja kuule.
Uuring: kahurikuulid suutsid tugevad puitlaevad kahjutuks teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merearheoloogid on pikka aega murdnud pead selle üle, kui efektiivsed kahurikuulid siiski olid, kirjutab LiveScience.
Iisraelis Haifa ülikoolis tehtud uuring näitas, et kahuritulega on võimalik tugevast puidust laev kahjutuks teha.
Teadlased uurisid selle tarbeks Iisarelist Acre lähistelt leitud 19. sajandi sõjalaeva jäänuseid.
Laeva tammepuust kere oli küllalt paks, et teadlastel tekkis küsimus, kas metallkuul sai selle läbistada.
Mitmetes erinevates riikides on tehtud katseid, milles on ehitatud tugevast puidust laevakere ning neid on siis kahuritest tulistatud. Selliseid katseid on aga vähe, sest need on väga kulukad.
Haifa ülikooli teadlane Yaacov Kahanov ja ta meeskond tegid arvutimudeli, mis võimaldas virtuaalseid tulistamiskatseid. Selle sammuga vähendati märgatavalt katsekulusid ning see võimaldas kohe kontrollida ja analüüsida saadud andmeid.
Arvutis valmis arheoloogilise leiu põhjalt laevamudel. Seda tulistati teise laeva virtuaalsest kahurist metallkuulidega, mille kiirus oli 100 – 500 meetrit sekundis.
See oli kahurikuulide kiirus 19. sajandil. Hoolimata laevakere paksusest, läbisid igasuguse kiirusega kahurikuulid selle ilma igasuguste probleemideta.
Mida väiksem oli kuuli kiirus, seda suurem oli laevakerre tekitatud vigastus ja seda rohkem puitu laevakere küljest ära lendas ning seda rohkem meeskonnaliikmeid vigastada sai.
«Uuring näitas, et kahurikuulid suutsid ka väga tugevast puitkerest läbi tungida,» nentis uuringu juht Kahanov.