Kiireim toriseja on Robert
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
1. mai 2008, 20:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/03/05/24142t1he349.jpg)
Seekordses Kanal 2 lustakas tõsielusarjas «Vanad torisejad» haarasid härrad kätte samuraimõõga, sõid sushit ning sõitsid kardiga võidu.
Mõõgavõitlus
Esmalt tegid härrad tutvust Jaapani mõõgavõitlusega, millega kellelgi kogemust polnud.
«Mina ei kujutanud ette, et seda peab nii palju harjutama,» ütles Robert. Keeruliseks ostutus mõõga tupest välja võtmine ja tagasi panemine.
«Igal lollil oma lõbu,» arvas Enn. «Minu jaoks pole see sport, vaid meelelahutus.»
Teedu võttis tegevus võhmale, kuid oleks rõõmuga veel harjutanud.
Sushi
Teemat jätkates suundusid torisejad proovima Jaapani hõrgutist riisisit ja toorest kalast. Sushit keegi söönud polnud ning nad olid natuke umbusklikud.
«Toores toit ei kõlba,» oli Leo veendunud. Tema eelistab sealiha, kanamuna ja hapukapsast.
«See on sama hea, kui püüad hiire kinni ja sööd ära,» arvas Leo.
Sushi üle ei torisenud Teet ja Enn.
«Täitsa normaalne, ei ütle midagi,» sõnas Teet.
Võidusõit
Viimaks lõõgastusid härrad kardirajal.
«Oi issand, kuskil Moskva olümpia kandis olin viimati roolis,» meenutas Teet.
Enn rääkis, et tal on autojuhiluba olnud 54 aastat ja ta oli noorena suhteliselt agressiivne sõitja.
«Ajaga tuli mõistus pähe ja nüüd enam kiiret pole,» ütles ta.
Peetril lube pole, tema on elus ilma hakkama saanud.
Henno ja Leo rääkisid, et seal tulnuks aeglussõit teha. «Esimeseks võib igaüks saada, aga vaat viimaseks...» rääkis Leo.
Teet sõnas, et hasarti oli selle tegevuse juures minimaalselt, palju hõivas vaimne pinge.
«See kogemus, mis ma siit sain, see oli fantast!» säras Henno.
Roberti jaoks oli kardisõit hingelähedane, sest on eluaeg selle sees olnud.
Lõpuks selgus, et kõige kiiremad ringid tegi Robert. Leo jäi viimaseks, nagu soovis.