/nginx/o/2009/07/16/208164t1haf33.jpg)
Milline nägi välja Sauga-Eametsa laulukoor 1880. aastal, kuidas 1969. aasta üldlaulupeo tuli jõudis oma teekonnal Pärnu, kes andsid autogrammid 1975. aasta laulu- ja tantsupeo rätikule, kuidas on kujundatud suurpidude märgid ja meenemündid, seda näeb Pärnu linnakodaniku majas (Nikolai 8) vastavatud näitusel.
“Näituse eesmärk on anda infot eelkõige Pärnu laulupidudest, kuigi ei saa mööda vaadata suurtest pidudest,” ütles linnakodaniku maja perenaine Hilja Treuberg, kelle isiklikust kogust on pärit enamik väljapaneku ajaloolisi teematrükiseid.
“Kuus laulupidu oli juba olnud, kui 1900 sai Pärnu tehtud oma peo, sest Pärnu oli sügavalt baltisaksa linn ja eestlastel oli siin raske midagi teha,” rääkis Treuberg, viidates stendidel ja vitriinides vaatamiseks sätitule.
Täna keskpäeval üllatas näituse mõtte algatajat Hilja Treubergi väljapaneku täiendusega Pärnu abilinnapea Peeter Saunpere, kes rahvatantsijana on suurpidudel osalenud. Saunpere andis enda kogust lisaks juba vitriini sätitud 1923. aasta üldlaulupeo ja Eesti lauljate liidu märgile sellesuvise, 25. üldlaulupeo meenemündi.
“Märkide lauasahtlisse kogumine ei ole kogumine, kui neid keegi peale koguja enda ei näe,” kostis Saunpere, jagades tunnustussõnu tervikväljapaneku kohta.
Näituse moto kõlab Johann Voldemar Jannsenilt: “Laul on üks kallis Jumala loodud asi”. Ajaloolised fotod ja tekstid on väljapaneku tarvis töödelnud Marko Laanepõld ja Indrek Aija ning üldkujunduse teinud Vello Paluoja.
Pärnu linnakodaniku majas jääb näitus vaadata novembrini. Uks on lahti kolmapäeviti ja neljapäeviti 12-18, muul ajal pääseb kõnealust väljapanekut ja omavalitsuse ajalugu, Pärnuga seotud olulisi isikuid, hansa- ja sõpruslinnade suhetest ülevaadet andvat, keskaegsel linnaterritooriumil säilinud vanimat maja uudistama kokkuleppel maja perenaisega.