Saksamaal berliinis Tierpark Friedrichsfelde loomaaias tutvustati lumeleopardi kutsikat.
Galerii: Berliini loomaaias tutvustati lumeleopardi kutsikat
24. aprillil sündinud isane loom kannab nime Altai, edastab Reuters.
Lumeleopard ehk irbis (Panthera uncia) elab looduses kõrgmägedes, muuhulgas ka Himaalajas. Seda kiskjat püütakse rahvusvahelisest kaitsest hoolimata tema kauni karusnaha tõttu.
Pesa teeb ta koopasse või kaljulõhesse. Tihe karvastik kaitseb lumeleopardi palava suvepäikese kiirte ning pakase ja lumesaju eest. Käppadel paiknevate padjakeste tõttu on ta võimeline lund mööda jooksma ning mitte sisse vajuma.
Suvel aitavad need padjakesed tal nii teravaid kive mööda kui ülekuumeneval kaljupinnal liikuda.
Emasloomal võib jooksuaeg olla kaks korda: esimesel korral nädal aega, ent kui ta selle aja jooksul ei viljastu, siis see kordub ning kestab siis tervelt 70 päeva. Emasloom otsib kõrvalise koha, kuhu ta kaljulõhesse pesa ehitab ning selle omaenese karvaga vooderdab.
Sünnitus leiab aset 14-nädalase tiinuse järel ning korraga sünnib 1-5 poega. Pojad on tunduvalt tumedama värvusega kui nende ema ning esimesel nädalal ka pimedad.
Alles 10. elupäeval hakkavad nad kohmakalt roomama. Pojad hakkavad jooksma ning tahket toitu sööma alles kahe kuu vanustena, ent ema imetab neid kogu aeg edasi. Pojad veedavad emaga koos terve aasta.
Lumeleopard toitub mägikitsedest ja -lammastest, kaljukitsedest, keerdsarvikkitsedest ja taapiridest. Püüab ka jäneseid ning koguni hiiri ja linde.
Talvel peab ta jahti ka hirvedele, antiloopidele ja metssigadele. Lumeleopard hiilib vargsi oma ohvrile lähedale ning hüppab talle turja. Ta on võimeline hüppama 15 meetri kaugusele.
Nagu enamik lihatoidulisi loomi, alustab lumeleopard saagi söömist tagakehast. Kõigepealt kisub ta lõhki ohvri kõhuõõne, sööb sisikonna ära ja alles siis hakkab liha sööma.