USA endise astronaudi Buzz Aldrini (kodanikunimega Edwin Eugene Aldrin) sõnul ei ole enam mõtet uuesti Kuule minna, vaid pigem tuleks võtta ette Marsile minek.
Buzz Aldrin: Kuule pole enam mõtet minna, võtke ette Marss
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
10. juuli 2009, 13:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aldrini arvates ei peaks USA kosmoseagentuur NASA võistlema 21. sajandil riikidega, kes soovivad esmakordselt oma astronaudid Kuule saata, kirjutab foxnews.com.
«Ma ei arva, et baaside rajamine Kuule oleks õige samm. Kuu etapp on juba läbitud, seda paika on külastatud. Marsi missioonid ei peaks alguse saama Kuult, vaid need peaksid olema iseseisvad missioonid, mille lähtepunkt on Maal,» selgitas astronaut oma seisukohti.
Aldrini arvates on Punane planeet oma ehituselt palju huvitavam ja võib-olla inimkonna jaoks kasulikum kui Kuu.
«Senistele uuringuandmetele toetutes saab öelda, et Marss võib meie Päikesesüsteemis olla planeet, mis on eluks peaaegu sobiv. Kuid tuleb veel uurida võimalusi, kuidas sealses keskkonnas hakkama saada,» lisas astronaut.
Aldrini sõnul ta toetab venelaste Phobos-Grunt missiooni, mille eesmärgiks on saata robot Marsi kuule Phobosele. Robot peaks sealt võtma pinnasenäiteid, mis peaksid Maale analüüsimiseks jõudma 2012. aastal.
Ameeriklase arvates võib kartuli-kujuline Marsi kuu olla ideaalne paik, kuhu Marsi-missiooni tarbeks baase rajada.
«USA oli 40 aastat tagasi pioneeriks Kuu uurimisel ning nüüdne Marsi-missioon on uus võimalus end näidata. Selleks on vaja sihikindlust, otsustavust ja tahet,» sõnas astronaut.
Aldrini seisukohad aga ei kattu USA kosmoseagentuuri ametlike seisukohtadega, sest NASA plaanib uut Kuu-missiooni 2020. aastaks.
Buzz Aldrin koos Neil Armstrong olid Apollo 11 astronaudid, kes esimestena käisid Kuu pinnal.
Apollo 11 startis 16. juulil 1969. aastal ja pärast pooleteise tiiru tegemist ümber Maa võeti suund Kuule. Kosmoselaev läbis 384 000 kilomeetrit.
19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel.
Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Kuu Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi.
20. juulil maanduti Kuu pinnale. Armstrong ja Aldrin olid Kuu pinnal veidi üle kahe ja poole tunni. Nad kogusid ligi 22 kilogrammi pinnaseproove, tegid kümneid fotosid ja võtsid vastu president Nixoni õnnitlused. Nad paigaldasid Kuule ka seismomeetri ja peegeldi Maa ja Kuu vahelise täpse kauguse mõõtmiseks laserkiire abil.
Kosmoselaev jõudis Maale tagasi 24. juulil ning kukkus Vaiksesse ookeani Hawaii saartest edelas.